Talvist kehvemat enesetunnet põhjustavad pime aeg ja suur töökoormus. "Kliiniline kogemus näitab selgelt, et elujõudu ja elutahet on pimedatel ja keerulistel aegadel vähem. Eriti noortel, kellel on jaanuaris-veebruaris pühade järel koolis jälle suurem koormus ja lõpp paistab kaugel," selgitas kliiniline psühholoog Ailen Suurtee. "Kõige olulisem on märgata, kui enesetundes on toimunud mingit sorti halvenemine. Kõige sagedasemad märgid on ärrituvus, tavalisest kehvem tuju ja probleemid unega."

Paljudele mõjub negatiivselt ka olukord viirusega ning töö ja kooli kolimine veebi. "Koroonakriisi juures on palju erinevad faktoreid, mis vaimset tervist mõjutavad. Praegu pole veel konkreetseid uuringuid, mis väidaks, et see on just veebis olemisest, aga ebakindlad olud avaldavad kindlasti mõju. Küsimused kas minna kohale või mitte, kas töö jääb alles, kuidas lähedastega kodus olles head suhted säilitada, on muutunud palju aktuaalsemaks," ütles Suurtee. "Samas on arvuti teel suhtlemine avanud ka palju uusi võimalusi, ka vaimse tervise toetamisel. Osa inimesi ei suuda kohe esimestel kohtumistel end psühholoogile avada, kuid arvuti vahendusel võib olla see oluliselt lihtsam. Uuringute järgi on psühhoteraapia veebis sama efektiivne kui näost näkku."

Rutiinide loomine aitab

Vaimse tervise murede ennetamiseks ja esimeste lahenduste otsimiseks soovitab kliiniline psühholoog Peaasi.ee lehe külastamist ja meeleolu parandamise e-kursust. "Vaimse tervise haridus on oluline osa murede ja arstiabi vajaduse ennetamisest. Enda oskuste parandamiseks tasub enda kurssi viia alusoskustega, millega mõtteid suunata ja meeleolu parandada," ütles Suurtee. "Peaasi.ee kursus on kogenud psühholoogide koostatud, see õpetab peamised võtted, kuidas enda aidata ja sealt võiks tõesti paljud abi leida. Tänu Coca-Cola jõulutoetusele on see kuni 30-aastastele ka tasuta."

Kümnenädalane kursus aitab mõista, miks meeleolu on vahel madalam ja kuidas endale toeks olla. "Teadmised alates sellest, mis on depressioon ja selle sümptomid kuni mõtete ja une parandamise tehnikateni juhivad väikese iganädalase pingutusega parema enesetundeni," ütles psühholoog. "Kursus on hea vahend, kuidas luua positiivne rutiin, mis toetaks vaimset tervist. Muutuste esilekutsumine võtab aega ja vajab rutiine, sest ka meie praegused harjumused on välja kujunenud kuude ja aastate jooksul."

Psühholoog innustab alustama juba enne esimeste murede tekkimist. "Juba kõige esimeste väikeste märkide või kahtluste korral tasub mõelda, mida saan ise teha. Ma ei soovita oodata, kuni unerütm on juba mitu kuud järjest väga kehv või tuju väga halb. Arvestades, et vaimse tervise arstiabi kättesaadavus on kohati problemaatiline, tuleb probleeme ennetada ja ravida võimalikult varases faasis," ütles Suurtee. "Samas tõsisemate sümptomite nagu suitsiidimõtted või sage nutmine tuleks pöörduda esimesel võimalusel perearsti poole."

Alusoskused ei vanane

Praegusel ajal tasub pöörata tähelepanu ka enda sõpradele ja lähedastele. "Kõige olulisem punkt, kust alustada, on see, et lähedastega tuleb suhelda ja uurida, kuidas neil läheb. See võib olla midagi näost nähtavat, et tuju on tavapärasest kehvem või varem rõõmustanud tegevused ei paku enam rõõmu. Siis tasub kasutada peegeldamist ja küsida: "Tavaliselt, kui kokku saame, on sul väga hea tuju ja naeratad rohkem. Kas sul on mingi mure?" Sealt saab üheskoos lahenduste poole edasi liikuda," soovitab Suurtee. "Kindlasti ei tasu sõbrale abi pakkumist karta, sest üheskoos on esimeste sammude tegemine palju lihtsam. Pakkuda võiks, et lugeda koos vaimse tervise nippide kohta, võtta ette e-kursus või pöörduda koos arsti poole."

Teadmised ja oskused meeleolu suunamiseks on kumulatiivsed. "Oluline on alustada nii-öelda aluskividest oskuste üles ehitamist. Aeg-ajalt tasub endalt küsida, kuidas sa mõtled ja käitud, ning ennast tähele panna ja märgata. Psühhoteraapia ja teadveloleku ehk mindfulness'i meetodid on juba pika ajalooga ja nende kasutamine sobib kõigile olenemata vanusest või soost," ütles psühholoog.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid