Ajutervise treener soovitab: need kolm tähtsat tegevust, aitavad luua õnnelikumat elu
(21)
Veebiseminari raames kõneles ka ajutervise treener Evely Raudmets, kes sõnas, et lumehelbed tulevad maha ükshaaval, kuid varsti on terve maa lund täis. Nii tunduvad ka tihti väiksed asjad, näiteks liikumine ja heategu lihtsad, aga annavad suure tulemuse.
Tänulikkus aitab rohkem head märgata
Evely selgitab, et kui me keskendume asjadele, mille eest oleme tänulikud või märkame 24 tunni jooksul, mis oli positiivset, hakkab ajus tööle retikulaarne aktiveerimissüsteem. “Kui lihtsalt öelda, on meie silmad ühendatud närvipõimikuga ajutüves, mis on nagu lillekimp. Mida see teeb? Filtreerib meie jaoks maailma ja on meie ajufilter. Kui me keskendume asjadele, mille eest oleme tänulikud, häälestame lillekimpu ümber ning hakkame iga päev aina rohkem märkama head. Iga meie näoilme ja mõte vallandab ajukemikaale ning vallandatakse õnnehormoone,” räägib ta ja lisab, et vastupidi, kui häälestame end negatiivsele, on keha täis stressihormoone, mis kogunevad.
Liikumine rikastab aju hapnikuga
Liikumine, eriti õues, rikastab aju hapnikuga ning vallandab õnnehormoone, mis parandavad meie mõtlemist ning mille läbi teeme paremaid otsuseid. 35 aastat tagasi jõudsid Jaapani teadlased järelduseni, et metsa ja looduse mõju on inimestele täiesti müstiline – mitte ainult ajule, vaid kogu immuunsüsteemile ja vererõhule.
Mediteerimine muudab meid teadlikumaks
Evely ise on avastanud ka meditatsiooni. “Kõik räägivad, et mediteerivad ja ma mõtlesin, et miks nad seda teevad. Hakkasin vaatama, et aina enam jõuavad mediteerimiseni ka neuroteadlased,” toob ta välja.
Meditatsioon rahustab aju emotsionaalset osa. Meditatsioon tihendab otsmikusagarat, mis tegelikult tähendab, et mediteerides kasvab meie teadlikkus ja paraneb analüüsivõime. Tänu sellele teeme paremaid otsuseid, mis viivadki meid parema eluni.
