Viis levinud mürkide allikat, mida me igapäevaselt kasutame ja mis tekitavad salakavalalt tervisekahjusid

Mürgised ained ehk toksiinid mõjutavad tervist sageli palju rohkem kui me endale ette kujutame. Mõne mürgi mõju kehale avaldub kohe ja me oskame end selle eest paremini kaitsta. Kuid teiste mõju avaldub pikema aja jooksul. Just pikema aja jooksul põhjustatud tervisekahjud on eriti salakavalad, sest neid on raske märgata ja ära hoida, kui me pole piisavalt teadlikud.

Millised on pikaajalise mõjuga toksiinide allikad ja mida saame teha, et vähendada oma kokkupuudet?

Kodukeemiat ei tohi omavahel segada

Kodu puhastamine on oluline tervise kaitsmiseks kodudes, koolides ja töökohtadel. Siiski sisaldavad majapidamis- ja puhastusvahendid sageli kahjulikke kemikaale. Paljud puhastusvahendites sisalduvad kemikaalid on söövitavad, võivad ärritada nahka ja hingamisteid ning põhjustada allergiat.

Pikaajaline madalatasemeline kokkupuude erinevate kemikaalide kokteilidega on vähe uuritud ja peidab endas mitmeid riske. Inimese tervisele avalduva mõju testimine toimub tavaliselt üksikute kemikaalide puhul. Kuid reaalses maailmas kasutame mitmesuguseid kemikaale, teinekord samal ajal samas kohas. Seetõttu peaks olema eriti ettevaatlik, kasutades pindadel erinevaid puhandusvahendeid koos.

Mitte kunagi ei tohiks näiteks segada pleegitusvahendit või seda sisaldavat toodet ammoniaaki sisaldavate puhastusvahenditega. Sellest kombinatsioonist tekkivad gaasid võivad põhjustada kroonilisi hingamisprobleeme ja isegi surma.

Eriti tähelepanelik tuleb olla ka lenduvate orgaaniliste ühendite suhtes, mida leidub paljude kodumajapidamises kasutatavate puhastusvahendite ja õhuvärskendajate aurudes. Võimalikke riske on rõhutatud näiteks hiljutises uuringus, milles hinnati kopsude tervist inimestel, kes töötasid pikaajaliselt koristajana, aga ka neil, kes kasutasid tavalisi puhastusvahendeid sageli kodus. Uuringus leiti, et selliste inimeste kopsude tervis oli märgatavalt halvenenud ning on võrreldav 20 sigareti suitsetamise mõjuga 10–20 aasta jooksul.

Kuidas riske vältida? Enne kodukeemia ostmist lugege kõiki puhastusvahendite ja majapidamistoodete etikette ja uurige internetist, kuidas need ained võivad tervisele mõjuda. Valige tooteid, mis ei sisalda lenduvaid orgaanilisi ühendeid, lõhnaaineid, ärritavaid ja tuleohtlikke koostisosi või sisaldavad neid vähendatud koguses. Vältige täielikult õhuvärskendajate kasutamist.

Turvaliseks puhastusvahendiks on sageli soe vesi ja seep. Söögisooda on hea küürimisvahend. Klaasi ja ka teisi pindasid saab puhastada äädika ja vee seguga.

Kasutades puhastus- või majapidamistooteid hoidke ala hästi ventileerituna. Avage aknad ja uksed. Ärge kunagi kasutage puhastusvahendeid väikeses ja suletud ruumis.

Soodsad ilu- ja hügieenitooted peidavad mitmeid toksiine

Ilu- ja isikliku hügieeni tooted — tooted, mida kasutame oma parima väljanägemise nimel, võivad tegelikult olla kõige suurem vananemise ja muude ebasoodsate sümptomite allikas.

Kreemipurke ja topsikuid uurides tasub teada, et koostisained on seal mahulises järjestuses. Vastavalt euronõuetele peavad koostisained olema kirjas mahu alanevas järjekorras — see tähendab, et kõige suuremas koguses esindatud aine on nimetatud esimesena.

Suurtel kosmeetika- ja hügieenitoodete tootjatel on raske ilma parabeenideta hakkama saada, kuna need aitavad pikendada toodete säilivusaega. Neid kemikaale võib leida kehakreemidest, deodorantidest, puhastusvahenditest ja mitmelt poolt mujalt.

Euroopa Liidu tarbijakaitse teaduskomitee on mitu aastat uurinud parabeene, viinud läbi erinevaid katseid ja jälginud pikaajalisi mõjusid. Loomkatsete tulemuste põhjal jõuti järeldusele, et parabeenide toksilisus on suhteliselt väike ja need ei põhjusta vähki. Samal ajal märgivad teadlased siiski, et parabeenide liigne kogus, mida toodetes üldjuhul pole, võib põhjustada endokriinsüsteemi häirete ohtu, kuna parabeenid jäljendavad mõnede hormoonide, näiteks östrogeeni funktsioone.

EL on keelanud viis parabeeni kosmeetikatoodetest, kuid mitte kõige levinumaid neist — metüülparabeen, propüülparabeen ja butüülparabeen. Siiski on ta piiranud nende koguseid, mida võib toodetes kasutada.

Ftalaadid on rühm hormoone kahjustavaid kemikaale, mida kasutatakse näiteks lahustina kosmeetikatoodetes ja sünteetilistes lõhnaainetes. Sellised lõhnaineid on kõikjal alates šampoonist kuni deodorandi ja pesupesemisvahendini. Ftalaatidega kokkupuudet on seostatud tüdrukute varase puberteediga, mis on hilisemas elus rinnavähi riskitegur.

Mitmed ftalaadid on ELis keelatud, kuid mitte kõik, sealhulgas dietüülftalaat (DEP). Kuna lõhnaainete või parfüümide keemilisi koostisosi ei pea märgistusel nimetama, on üks võimalus ftalaatide vältimiseks valida lõhnavaba või sünteetilisi lõhnaaineid mittesisaldavaid tooteid.

Tähelepanelik tuleks olla sulfaatide suhtes, mis soodustavad vahu tekkimist ja on laialt kasutatavad šampoonides ning muudes pesuvahendites. Sulfaadid ärritavad nahka ja silmi, põhjustavad komedoone ning võivad teatud juhul soodustada vähirakkude teket.

Erinevaid mürgiseid ained kasutatakse hügieeni- ja ilutoodetes teisigi, mistõttu ei ole mõistlik neid ühes artiklis kõiki ette lugeda. Igaüks saab toote koostist kontrollida näiteks INCI Decoderis.

Toitu tee ise või eelista mahedat

Toidus on rohkem toksiine kui võiks arvata. Suurim süüdlane toksiliste ainetega kokkupuute puhul on töödeldud ja pakendatud toit, mis on sageli täis kemikaale ja lisaaineid, mis võivad tekitada sümptomeid alates kaalutõusust kuni kehva seedetrakti tervise ja toiduallergiani.

Ka mõningad tavapärased tooted on täis pestitsiide, kuna neid on kasvatamisel mürkidega pritsitud. Selliseid pestitsiide on seostatud sümptomitega, mis ulatuvad lihaskrampidest ja südame löögisageduse muutustest kuni ärrituvuse ja emotsionaalse ebastabiilsuseni

Et vähendada oma kokkupuudet toidutoksiinidega: töödeldud toidu või valmistoidu asemel asemel valmistage toit ise. Lisaks valige mahe puu- ja -köögivilju. Mahepõllumajanduslikud tooted on kasvatatud ilma kahjulike pestitsiidideta. Mahe- ja täisteratoidu söömine on suurepärane samm, mille saate astuda tervise ja heaolu suunas.

Tubakas muutub eriti ohtlikuks põlemisel

Suitsetamine nõrgestab immuunsust ja seda peetakse üheks peamiseks südamehaiguste, hingamisteede haiguste ja muude terviseprobleemide riskifaktoriks.

Sigarettide suitsetamise juures on kõige ohtlikum tubaka põletamine, mis eraldab keskkonda enam kui 6000 keemilist ühendit, millest paljud on kahjulikud. Umbes 100 neist on kantserogeenid — ained, mis põhjustavad vähki või soodustavad selle arengut.

Suitsetamine ei ole ohtlik vaid suitsetajatele, vaid ka pereliikmetele, kes hingavad sisse tubakasuitsu või puutuvad ohtlike ainetega kokku pindadelt, kuhu see on ladestunud.

Uuringud on näidanud, et passiivsest suitsetamisest tingitud kahjustused tekivad juba viie minutiga — arterid muutuvad sarnaselt suitsetava inimesega vähem paindlikuks. 20-30 minuti pärast suurendavad rasvaladestused veresoontes südameataki ja insuldi riski. Kahe tunni möödudes võib tekkida ebaregulaarne südametegevus ja vallanduda südameatakk või muud tõsised südameprobleemid.

Vähem teatakse niinimetatud kolmandase tubakasuitsu mõju, mis tekib siis, tubakasuitsu osakesed imenduvad lähedalasuvatele pindadele. Sigarettide suitsetamisest tekkivad ohtlikud kemikaalid kleepuvad seintele, vaipadele, auto sisustusele ja isegi riietele ja juustele, jättes maha ohtliku jäägi, mis võib jääda mitmeks kuuks või isegi aastateks. Kokkupuude selle saastega võib kahjustada DNA-d ja suurendada lühi- ja pikaajaliste terviseprobleemide, sealhulgas astma ja vähktõve riski.

Sageli peetakse suitsetamisest tulevate tervisehädade põhisüüdlaseks ekslikult nikotiini. Tõsi — nikotiin on küll tugevatoimeline sõltuvust tekitav aine, kuid nikotiin pole kaugeltki kõige ohtlikum toimeaine, mida inimese keha suitsetades omastab.

Maailma Terviseorganisatsioon on eemaldanud selle tubaka toimeaine vähktõve tekitajate nimekirjast. Asendustooted aitavad nikotiinivajadust järk-järgult asendada, vähendades samal ajal kasutajate kokkupuudet tubakasuitsus leiduvate kantserogeenide ja muude toksiliste ainetega, ent kõige parem, mis saad oma tervisele teha, on suitsetamisest täielikult loobuda.

Küünalt põletades tuuluta tuba

Tänapäeval on enamik küünlaid valmistatud tehiskemikaalidest. Mõned inimesed armastavad küünlaid, mis eraldavad mitmesuguseid aroome: roosi, jasmiini ja teisi.

Juba 2001. aastal hoiatasid Ameerika Ühendriikide keskkonnakaitseagentuuri teadlased, et küünlad võivad saastada siseõhku. Uuringust selgus, et lõhnastatud parafiinküünlad eritavad rohkem tahma ja orgaanilisi ühendeid, mis on seotud suurema vähiriskiga.

Järgnevad uuringud on siiski näidanud, et ühest küünlast eralduvate kemikaalide hulk on inimeste tervise märkimisväärseks kahjustamiseks suhteliselt väike. Suurem risk on siis, kui lõhnaküünlaid põletatakse aastaringselt kehvalt ventileeritud ruumides. Sellisel juhul võivad saasteained olla kehale kurnavad, põhjustades allergiaid, astmat ja soodustada vähki.

Kui palju ja milliseid küünlaid põletada, on ostjate endi valik. Igal juhul on kasulik seejuures aga jälgida ühte lihtsat soovitust: pärast lõhnaküünla põletamist avage aknad ja tuulutage tuba.

Kes soovib, see teadku, et parafiinküünaldele leidub ka ohutumaid alternatiive — mesilasvaha küünlad, mida pakuvad mitmed Eesti suuremad mesindusettevõtted, ning küünlad, mis on valmistatud looduslikust soja-, rapsi- või kookosvahast.