Merliis sõnab, et aitamine on kindlasti igaühe vaba valik ja soov, kuid kui südames elatakse kaasa, oleks hea see tunne suunata tegevusse. Muidu jääb enda sisse vaid pidev kahjutunne, kurbus ja see ei saa väljundit. Aidates võib tunda, et ma tegin seda, mida mina praeguses olukorras teha sain ja see teeb veidi rahulikumaks. Lisaks tekitab see ka ühenduse tunnet, et kui mina hädas peaksin olema, siis saan ka ise abi küsida ja tean, et on olemas inimesi, kes saavad aidata.