Tervis korda! Vitamiin, mille puudus võib suurendada rasedusega seonduvate komplikatsioonide tekkeriski

Tulevastel emadel on mõistlik alustada pereplaneerimist tervisekontrolliga. Et tagada enda ja lapse hea tervis, tasuks üle vaadata analüüsid, mis võimaldavad hinnata organismi hormonaal- ja immuunsüsteemi seisundit, põletike esinemist või puudumist, aneemia tekke riski, saada ülevaadet kilpnäärme, maksa ja neerude talitusest, D-vitamiini, folaadi ning veresuhkru tasemest, selgitab SYNLABi laboriarst dr Meeli Glükmann.

Paljudele on üllatuseks, et rasedana on oluline end testida ka mitmete sugu- ja nakkushaiguste suhtes, täiendab laborispetsialist Andrio Lahesaare.

Folaat ehk foolhape

Foolhapet on vaja võtta tulevasel emal juurde juba enne lapse eostamist, kuna folaat mõjutab nii ema kui ka loote tervist ning loote närvisüsteemi arengut. Folaati koos vitamiin B12-ga on vajalik nukleiinhapete ja aminohapete sünteesiks, see on oluline rakkude taastootmiseks ja kahjustuste ennetamiseks, loote aju ja seljaaju normaalseks arenguks. Raseduse esimesel trimestril, mil toimub loote kiire areng ja kasv, on folaadi vajadus suurenenud. „Folaadi vaegus võib soodustada lootel närvisüsteemi kahjustuste teket, aga võib olla ka naise viljatuse ja raseduse korduvate katkemiste põhjuseks,“ kirjeldab dr Glükmann riske.

Foolhappe soovitatav minimaalne annus rasedatele ja imetavatele emadele on 400 — 500 mikrogrammi päevas ning seda tasuks hakata preparaadina juurde võtma juba ajal, mil planeeritakse rasedust. Tarvitada on soovitatav kuni esimese trimestri lõpuni. „Foolhappe imendumist vähendavad suitsetamine, alkohol, kohv, suukaudsed kontratseptiivid ehk hormoonpreparaadid, mõned ravimid ja kaasuvad kroonilised haigused,“ selgitab dr Glükmann ning julgustab igal juhul konsulteerima arstiga.

D-vitamiin

Rasedus on aeg, mil tulevased emad peavad hoolega jälgima ka oma D-vitamiini taset. Uuringutest selgub, et Eestis suvekuudel talletatud D-vitamiini varud ei ole lapseootel naistel talviseks perioodiks piisavad. Dr Glükmann sõnul vajab organism D-vitamiini raseduse ajal tavapärasest enam ning soovitab seda regulaarselt juurde manustada. Õige koguse aitab määrata eelnev analüüs.

„D-vitamiini madal sisaldus veres mõjutab ebasoodsalt raseduse kulgu ning ema ja lapse tervisenäitajaid,“ tõdeb dr Glükmann. Lapsel aitab D-vitamiin üles ehitada tugevat luustikku ja hambaid. Samuti tugevdab see immuunsust, parandab vere hüübimist ja aitab kaasa närvisüsteemi talitlusele.

D-vitamiini puudus võib suurendada rasedusega seonduvate komplikatsioonide tekkeriski: suureneb oht enneaegsele sünnitusele ning emal võib tekkida kõrgenenud vererõhk. Madal D-vitamiini tase veres võib põhjustada lastel madalat sünnikaalu ja imikutel aeglast kasvukiirust.

„Vitamiin D toetab ka kaltsiumi ja fosfori ainevahetust ehk soodustab nende imendumist sooles,“ räägib dr Glükmann ning lisab, et kaltsiumi on vaja eelkõige emal, et ta hambad ei hakkaks raseduse ning imetamise ajal lagunema. Kaltsiumipreparaate võttes ei tohiks unustada ka teist olulist mineraalainet — magneesiumi. Magneesium annab beebi luudele painduvuse, samuti toetab närvitalitlust, südametööd ja hammaste arengut.

Raud

Raud on organismile vajalik hemoglobiini sünteesiks, et tagada eluks vajaliku hapniku transport kudedesse. Samuti on raud oluline lihasrakkudes, on rakkude kasvu ja arengu reguleerija ning sel on oluline roll südame-, lihas- ja närvikoe talitluses.

Rasedatel tekib rauapuudus üldjuhul 20-30. nädala vahel. Rauapuudusele omased sümptomid on väsimus, jõuetus, uimasus, üldine nõrkustunne, vähenenud vastupanuvõime külmetus- ja viirushaigustele, madal lihasjõudlus ja sooritusvõime ning kahvatu nahk ja jume.

„Raseduse ajal on oluline tervislik toitumine, tuleb süüa piisavalt rauda sisaldavaid loomseid toiduaineid ja vajadusel saab rauapreparaati ka juurde võtta. Rauavaru on võimalik teha kindlaks analüüsiga ferritiin,“ seletab dr Glükmann ning lisab, et raua imendumist soodustab C-vitamiin, kuid pärsib hoopis piimatoodete samaaegne tarbimine. Seda on oluline jälgida preparaatide manustamisel.

Sugu- ja nakkushaigused

Kuna mitmed nakkus- ja suguhaigused võivad ohustada ka loote ning vastsündinud lapse tervist, tuleks ennast täiendavalt ka nende suhtes testida ja vajadusel alustada raviga. „Mitmed suguhaigused kulgevad pealtnäha sümptomiteta — inimene ei tea, et tal võib olla suguhaigus ja kannab seda edasi,“ selgitab laborispetsialist Lahesaare.

„Ravimata suguhaigused võivad põhjustada naise viljatust ning aktiivne haigus raseduse ajal loote kahjustusi ja vastsündinu haigestumist,“ tõdeb laborispetsialist. Erinevad infektsioonhaigused võivad olla ka põhjuseks, miks ei toimu rasestumist.

Oluline on uurida ka naise seksuaalpartneri tervislikku seisundit. „Rasedusele eelnevalt või raseduse ajal võivad mitmed sugulisel teel ülekanduvad infektsioonhaigused tulevast ema nakatada ning olla seega ohuks loote ja vastsündinu tervisele,“ selgitab Lahesaare riske.

Rasedusega seonduvaid ohte on võimalik vähendada regulaarse tervisekontrolli, ettevaatusabinõude rakendamise või õigeaegse raviga.