Ära tee endale liiga! Kiropraktik annab nõu, kuidas hoida keha töötades, sportides ja puhates
Kodukontoris toeta keha õigete töövahendite ja liigutamisega
Kõrve sõnab, et kodukontoris töötades on oluline oma keha toetada, seda nii õigete töövahendite kui ka liigutamise kaudu, et ei tekiks kangust ja ei ebameeldivaid valusid.
Õiged töövahendid on ergonoomiline arvutihiir, sülearvutile suur lisaekraan ja klaviatuur, vajadusel küünarnukitugi (vähendab kaela, turja ja käe koormust ja pingestumist), kokkupandav ehk mobiilne kirjutuslaud.
Ei tasu unustada ka regulaarset liigutamist. Iga 45 minuti kuni tunni tagant peaks tegema lühikese pausi ja soovitatavalt ka võimelda. Ka enne tööd tasub leida vähemalt viis minutit, et teha võimlemist (venitusi ja jõuharjutusi, sh sirutusele suunatud, lisaks vajadusel ka jõuharjutused kontoritöötajatel abaluude vahelistele lihastele), mis aitavad kehal koormust taluda.
Jalgade väsimuse vähendamiseks võiks tööpäeva lõpus heita selili ja jalad tõsta tooli peale umbes 45-kraadise nurga all (n-ö šokiasend) ning hoida 10-15 minutit, see soodustab venoosset vereringet ning jalgade taastumist.
Sporti tee rahulikult
Kõrve selgitab, et professionaalse spordiga tegelemine kätkeb iseenesest ohtu ning kui oma keha treenida piiri peal, on traumad kerged tulema. Ent lihtne tervisesport tuleb alati kasuks ja paar-kolm korda nädalas füüsisega tegelemine, eriti spetsialisti käe all programmi järgides on väga hea. Kasuks tuleb ka 5-10 minutit võimlemist hommikuti.
Ta toob näiteks, et pallimängud kipuvad olema traumarohked, kuid näiteks suusatamine ja ujumine pigem mitte. Hästi sobivad ka jõusaali-, rühma erinevad treeningud, treeneri juhendamisel.
Puhkus olgu täisväärtuslik
Kindlasti ei tohiks unustada ka puhkamist ja magamist, mis peaks olema võimalikult täisväärtuslik. Siin mängib olulist rolli hästi valitud madrats ja padi. Kõrve toob välja kuldreegli – mida pehmem madrats, seda vähem patja ja mida kõvem madrats, seda rohkem võib patja olla, aga see on alati väga individuaalne, mis kellelegi sobib.
Tähtis on ka silmas pidada, et madrats ei ole ost terveks eluks.
Valude peamiseks põhjuseks on igapäevaharjumused
Kõrve nendib, et üht-teist võib olla geneetiline, ent ikkagi on suur roll kaela- ja seljavaludel igapäeva harjumustel (tööl, vabal ajal, magamisel). Ta toob välja, et kui me istume viltu ja kõveralt, toetame ainult ühele küünarnukile, jätab see meie kehale jälje. Näiteks kui lösutame diivanil kogu aeg ühes asendi, siis pikapeale kajastub see meie keha rühis ehk nii-öelda keha võtab diivani kuju. Ta ei tee saladust, et vastuvõtule on jõudnud patsiendid, kes on külili diivanil magama jäänud ega saagi hommikul pead otseks. Küll aga on sellistel juhtudel juba varem ilmselt olnud kaelaprobleem.
Väikeste kõrvalekalletega ei tasu muretse – neid kompenseerib keha üsna hästi, aga suuremad kõrvalekalded tekitavad juba probleeme.
Näiteks kui on kombeks lösutades ühel küljel telekat vaadata, soovitab Kõrve hoopis istukil olla ning selja taha panna toetuseks mõned padjad. Kui juba vajute lösakile, siis on aeg kas magama minna või teha õues üks jalutuskäik.
Hea füüsilise tervise saladused:
· Tasub elada üleüldiselt tervislikke eluviise!
· Hoida eemale ekstreemspordist ning teha vaid kerget terviseliikumist
· Teha oma töökeskkond ergonoomiliseks – kontoris kasutada reguleeritavat tooli, hiirt, klaviatuuri, reguleeritava kõrgusega ekraani
· Kontoritöö puhul tasub iga tunni aja tagant teha väike paus ja teha tervele kehale veidi harjutusi
· Individuaalne harjutuskava aitab individuaalsemalt oma kehaga tegeleda
· Kui valu üle ei lähe, pole mõtet kannatada, vaid tasub pöörduda spetsialisti poole.
