Viimasel ajal kurdetakse tihi, et motivatsioon on madal, lihased tavapärasest valusamad ning raske on üleüldse treeningeesmärke saavutada. Trenni tehakse, kuid tulemusi ei ole. Tavapärasel reageeritakse sellele ka erinevalt - küll treenitakse veel rohkem, süüakse veel vähem või hoopis visatakse muserdusest üldse pulgad trummile järele ning keritakse diivanile pehme fliisteki alla šokolaadi nosima ja seriaale vaatama. Ilmselgelt ei sobi kumbki variantidest muret lahendama ja tagab päris kindlasti ka ebameeldiva läbikukkumise tunde.

1/23 tunni reegel ehk mis on taastumine

Lahendus, mille peale on iseseisvalt keeruline tulla, peitub hoopis puhkuses ehk taastumises. Veel enam - stressil ja trennidest taastumisel on väga tugev omavaheline seos. Lähtuvalt sellest, mis olukorras me täna oleme, on stressitase tavapärasest kõrgem ja see mõjutab oluliselt trennidest taastumist!

Tegelikult on loogika lihtne - treeningutest oodatava nähtava ja tuntava progressi tagab tegelikult taastumine. Ehk siis - loeb aga kõik see, me teeme trennivälisel ajal. Trenn kestab 1h, kuid mida sa teed ülejäänud 23 jooksul? Lisaks trennide arvule, pikkusele ja kasutatud raskustele mõjutab tulemusi Sinu elustiil. Sealhulgas söök, jook, stressitase ning uni.

Vaata üle enda menüü

Kuula enda keha

Seega - pidev stress, vähene magamine ning ebatervislik toitumine mõjutavad oluliselt taastumise kiirust. Tihti mõeldakse trennidest taastumise korral üksnes treeningutevahelist aega, eirates kui palju suuremat rolli mängib kõik see, mida teeme trennidevahelisel ajal. Selle tulemusena ei jaksa me trennides piisavalt pingutada ning ka kaalu langetada on raske. Ühtlasi oleme oluliselt vastuvõtlikumad vigastuste tekkimisele.

Nendel perioodil, kus ise tead, et stressitase on kõrgem, unetunde vähem või uni halvema kvaliteediga ning toitumine pole päris tasakaalus, tuleks seda kindlasti trennis arvestada. Võib-olla tulebki treenida tavapärasest väiksema raskusega, vähendada seeriate või treeningute arvu seni, kuniks tunned et taastumine on jälle piisav. Ära piitsuta ennast liigselt, unusta süütunne ning võta lihtsalt rahulikumalt - just nii, nagu sisetunne ütleb.

Kas Sina taastud piisavalt? Testi ennast!

Kuidas tunda ära, et Sinu taastumine ei ole piisav? Vasta allajärgnevatele küsimustele lähtudes viimase kahe nädala enesetundest.

1. Kas Sul on krooniline lihasvalu ja lihaste kangus?

2. Kas oled märganud isu langust?

3. Kas oled tundnud langust unekvaliteedis või magad ebapiisavalt?

4. Kas motivatsioon treeninguks ja ka mõneks teiseks tegevuseks on langenud?

5. Kas oled viimasel ajal tujutu või närviline?

6. Oled märganud libiido langust? 7. On Sul tekkinud tavapärasest erinev kaalutõus või -langus?

8. Kas näed, et treeningud ei anna tavapärast tulemust ja eesmärkide poole liikumine on vaevaline?

Kui vastasid vähemalt 3 küsimusele jaatavalt, siis tasub taastumisperioodi analüüsida ning vajadusel mõned korrektuurid teha.

Nipid paremaks taastumiseks

Selleks, et treeningud taas rõõmu tooksid ja enesetunne hea oleks, jälgi alustuseks järgmisi aspekte. Need on alati väikesed kuid järjepidavad muudatused, mis sihile viivad ja suure muutuse toovad! 1. Puhka piisavalt trennide vahel. Kui lihasvalu on suur, ära tee rasket trenni peale vaid liigu värskes õhus. 2. Jälgi, et ööuni oleks piisav. Hoidu enne magamaminekut ekraanidest ja proovi igal õhtul samal ajal magama minna. 3. Toitu tervislikumalt. Proovi näiteks uusi retsepte, lisa menüüsse köögivilju ka kvaliteetseid valke. 4. Katsu stressi manageerida. Tee selleks endale meelepäraseid tegevusi, mis kindlasti rõõmu teevad. Liigu värskes õhus, naudi tärkavat kevadet ja tee negatiivsete uudiste tarbimisest pause. Võta aega iseendale.

Kevadeaeg ja pikalt kestvad päevad annavad samuti sisemist energiat ja jaksu. Soovitan alati enda keha kuulata, sest treeningu eesmärk on pakkuda ju suuremat rahulolu enda keha ja vaimuga. Puhka just nii palju kui vaja, tee pisikesi muutusi elustiilis ja märkad peagi positiivseid muutusi enesetundes ja treeningute tulemuses.

allikas: www.fitbody.ee