Iga-aastane jama: PUUGID! Nõuanded, kuidas nakkusest hoiduda ja kolm müüti, mida on aeg purustada

Ilmade soojenedes aktiveeruvad Eesti kõige väiksemad ja ohtlike haigusi kandvad putukad — puugid. Sealjuures on ekslik arvata, et puugi saab vaid metsast, niisamuti levivad nad linnapargis või niidul. Apteeker toob välja kolm levinumat puugimüüti ning jagab nõuandeid nakkuste eest hoidumiseks.

“Väikesed, mõne millimeetri pikkused, puugid levitavad erinevaid nakkushaigusi, näiteks puukborrelioosi ehk Lyme´i tõbe ja puukentsefaliiti. Vaktsineerida saab Eestis vaid viimase haiguse vastu ja kuivõrd haigus võib tekitada raskeid tüsistusi ning mõningal juhul põhjustada surma, on parim kaitse raskeima puugihaiguse vastu end vaktsineerida,” selgitab Benu Tõrva Keskapteegi proviisor Virge Sokk.
Apteeker toob järgnevalt välja kolm peamist müüti puukide ja vaktsineerimise kohta.

Müüt: Kui metsas ei käi, pole puugiohtu

Puugid eelistavad niiskeid, varjulisemaid, rikkaliku ning kõrgema taimestikuga alasid.
“Arvukamalt on puuke karja- ja heinamaadel ning põlluäärtel ja metsaservadel, aga suuremad aiad ning metsa- ja linnapargid võivad olla puukidele väga sobilikuks elukohaks olla. Vähem on neid rabades ja soodes ning kuivades nõmmemetsades.
Samuti võib puugi saada lemmikloomalt, kes on olnud pikema taimestikuga kohas. Seega kõik, kes vähegi looduses viibivad või kel loomad looduses jalutamas käivad, on ohustatud ja soovitan end vaktsineerida,” tõdeb Sokk.

Puuk saab haigustekitajad loomadelt, kellelt ta verd imeb ning kuigi puuk ise haigusi ei põe, võimaldab ta viirustel ja bakteritel enda sees paljuneda ja transpordib need nii ühelt organismilt järgmistele. “Kõik puugid ei ole haigusekandjad, kuid kuna Eestis esineb puugihaigusi päris sageli, tuleks pärast iga puugihammustust oma tervist eriti hoolikalt jälgida,” rõhutab Sokk.

Mullu oli puugijuhtumeid enim Tartumaal ja Pärnumaal, traditsiooniliselt levivad puukidega seotud haigused palju ka saartel. Täpset statistikat, kus piirkondades on rohkem juhtumeid, saab vaadata Terviseameti kodulehelt.

Müüt: Puugid on ohtlikud vaid suvel

Puugihooaeg algab Eestis tavaliselt aprillis ning kestab kuni novembrini. “Talvel on puugid enamasti talveunes, kuid pehme ilm lubab puuki kohata ka jaanuaris-veebruaris. Esimesed puugid kolivad oma metsakõdus paiknevast talvituspaigast välja, kui keskmine õhutemperatuur tõuseb üle 5 soojakraadi. Kevade teiseks pooleks on puukide arvukus tõusnud tippu ja puugihooaeg on käes,” selgitab Sokk.

Seepärast tuleks apteekri sõnul ka vaktsineerimisele mõeldada juba talvel või varakevadel. Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist: kaks esimest üheks hooajaks piisava immuunsuse andvat süsti tehakse 1–3-kuulise vahega, kolmas kuni aasta hiljem. Seejärel on kaitset vaja iga 3-5 aasta tagant kordussüstiga uuendada.

Müüt: Vaktsineerimine on kallis ja mõttetu

Tõsi, ühe entsefaliidi vaktsiini hinnavahemik kipub olema 25-30 eurot. Samas peab arvestama, et kolmanda annuse manustamine tagab kaitse kolmeks kuni viieks aastaks. “Entsefaliidi pikaajalisteks tüsistusteks on jäsemete halvatus, mälu-, tasakaalu- ja koordinatsioonihäired ja need võivad esineda koguni 46 protsendil põdenutest. Raske haiguse eest kaitseb ainult vaktsineerimine,” sõnab apteeker.

Entsefaliidi vastu vaktsineerimisel on levinuim skeem, kus esimene doos manustatakse valitud päeval, teine doos 14 päeva kuni kolm kuud peale esimest doosi, kolmas annus 9-12 kuud pärast teist doosi. “Seega on parim aeg vaktsineerimiseks varakevadel enne aprillis algavat puugihooaja algust, sest vaktsiin hakkab mõjuma kaks nädalat pärast teise annuse manustamist,” selgitab Sokk. Kiirskeemi korral manustatakse teine doos seitsme päeva pärast ja kolmas 21. päeval.

Entsefaliidi vastu saab vaktsineerida nii apteegis kui ka perearsti juures ja erinevates erapraksistes ning seda juba alates ühe aasta vanusest. Borrelioosi vastu vaktsineerida ei saa ja haiguse kahtluse korral tuleks pöörduda perearsti poole, kes haiguse tuvastamisel kirjutab välja antibiootikumi kuuri.
​
Puugihammustuse ennetamiseks soovitab apteeker:

• Kasuta enne loodusesse minekut puugitõrje vahendeid;
• Riietu pikkadesse, heledat tooni riietesse;
• Püksisääred pane soki sisse ja müts pähe;
• Liigu teeradadel, eemal kõrgest rohust;
• Jalutuskäigu lõppedes käi duši all, kammi juuksed ning kontrolli üle kõrvatagused, naba, põlveõndlad ja kaenlaalused.