"Inimesi, kes endast liiga palju avaldavad, sildistatakse muidugi kohe rumalateks, sest nii on lihtsam. Silt külge ja suhtumine edasiseks paika pandud. Ise olen märganud, et pigem käituvad sel moel inimesed, kellel pole lapsepõlves ja teismeeas olnud mõistvat täiskasvanut, kes nende enesehinnangut toetaks ja neid ära kuulaks.

Siis kujuneb välja düsfunktsionaalne komme näha oma isiklikku toetajat/ema/psühholoogi igas vähegi pealtnäha sõbralikus ja mõistva olekuga kaasinimeses. See on kurb olukord, sest nagu hiljem selgub, on võõraste inimeste mõistev olek siiski ainult sotsiaalne mask ning südamepuistajat hakatakse reeglina halastuseta klatšima."