Suurbritannia riikliku statistikaamet andmetel kasvas näiteks vanemaealiste naiste seas 2015. aastal sündimuskordaja 3,4%. Alates 1981. aastast on neljakümneaastaste naiste seas seega sündimuskordaja enam kui kolmekordistunud.

Samas jälle noorte, alla 20-aastaste naiste seas on kordaja 7,1% langenud. Põhjuseks on teismeliste rasedate arvu vähenemine.

Millest selline kasvutrend aga tuleneb? Statistikaamet põhjendab seda arenenud riikides elavate naiste võimalusega emaks saamist üha hilisemasse ikka lükata. Tegureid võib olla küll palju, miks vanemas eas lapsi saadakse, kuid kindlasti on nende seas suurenenud osalus kõrghariduse omandamises ja tööjõuturul, kus karjääri tähtsus suurenenud.

Emade keskmine vanus tõusis hilisemas eas sünnitajate tõttu 2015. aastaks 30,3 aastani.

Kuigi vanemas eas sünnitajate arv aina kasvab, siis on enim sünnitajaid siiski 30–34 aastaste seas, kus iga 1000 naise kohta toimub 111 sündi. Hilises eas rasestumise tõenäosus küll aina paraneb, aga andmete põhjal on siiski selge, et suurem võimalus rasestumiseks on alla 35-aastastel.

Suurbritannias tõuseb esmakordselt emaks saanud naiste vanus järjepidevalt, kuid eaga väheneb ka munarakkude arv ja kvaliteet, mistõttu on rasedusega seotud tüsistuste ja terviseprobleemide tekkimise tõenäosus palju suurem.

Seepärast on soovitatav siiski rasestuda enne 35. eluaastat, kuid ei tasu paanitsema hakata, kui see juhtub hiljem. 40ndates rasestumise võimalused on paremad kui kunagi varem.

Allikas: Marie Claire