Saskia Alusalu nipid: efekti saavutamiseks ei ole vaja teha ainult pikki ja raskeid treeninguid, vaid olulisem on...

Kätte jõudnud kevad pakub tänuväärset võimalust spordiga tegeleda mitte ainult sisetingimustes, vaid ka õues ning välja võtta oma rulluisud, jalgrattad, jooksutossud või käimiskepid. Kuigi liikumine väljas on soovitav igal aastaajal, siis paljud inimesed võtavad selle eesmärgiks just aasta esimeste soojade ilmadega. Endine tippsportlane kiiruisutaja Saskia Alusalu jagab nõuandeid, kuidas sportimisest kõige rohkem kasu lõigata.

Üks kõige levinumaid põhjuseid, miks inimesed treeningud pooleli jätavad, on see, et trenn tundub liiga raske ning seda on keeruline lõpuni viia. Tihti viivad alustavad inimesed oma treeningud läbi liiga suure koormusega, millega keha ei suuda pikema aja jooksul toime tulla. Hea tervise saavutamiseks ning sporditegemise nautimiseks tuleks seda teha siiski sellise koormusega, mis inimesele endale rõõmu pakub ning ülemäära koormav ei tundu.

"Ei ole üht parimat liikumisviisi või treeningut, vaid iga inimene võiks leida endale kõige sobivama mooduse. Ühele meeldib linnas jalutamine, teisele metsajooks, samal ajal kui kolmas naudib pallimänge," kirjeldas Alusalu. "Ma tean palju niiöelda professionaalseid harrastajaid, kes teevad iga päev suht punases tsoonis trenni, sest nad ei tunne, et see on treening, kui nad täiega ei pinguta. See on kehale väga koormav, treening ei tohiks olla iga päev intensiivne."

Tema sõnul on väga oluline, et treening oleks suure intensiivsuse asemel vaheldusrikas ning püsiv. Alusalu sõnul tuleks alustada sellest, et läbi mõelda, milliseid liikumisviise saab inimene oma igapäevaellu sobitada, et see muutuks lõpuks harjumuspäraseks elu osaks. Viise selleks on mitmeid alates kas või sellest, et auto või ühistranspordi asemel minna igal hommikul tööle jala.

"Ühel päeval käid jalutamas, teisel päeval teed kodus jõuharjutusi, kasvõi kükke, kolmandal päeval võid Youtube'ist võtta mõne aeroobikakava. Kindlasti on siinkohal kasulik natuke nõu pidada kellegagi, kes jagab treeningsüsteemidest, eriti juhul, kui treening peaks hõlmama peale liikumise muid sihte," selgitas Alusalu.

"See on kindlasti keerulisem neile, kel on pere ja lapsed, kellega tuleb oma igapäevategevustes arvestada, ent üldiselt kipuvad inimesed liiga keeruliselt mõtlema, liikumise on tõenäoliselt iga inimene võimeline oma päevakavasse lülitama," lisas Alusalu. "Olen aeg-ajalt kuulnud vabandusi, et üheks seeriaks kätekõverdusteks aega ei ole, küll aga leiab alati aega suitsetada pakk sigarette päevas."

Kes tahab tervisespordi tõsisemalt ette võtta, siis see võiks mõelda ka oma tervisenäitajate ja edusammude jälgimisele, mida on lihtne teha kaasaegse nutikella abil, mis suudab samme lugeda, pulssi mõõta ning aitab motivatsioonilanguse korral end taas kokku võtta.

"Kella abil võiks algajad jälgida, et pulss ei läheks kehalise tegevuse, näiteks jooksmise või ka jalutamise juures hüppeliselt liiga kõrgeks," rääkis Alusalu. "Alguses võib inimesele tunduda, et ta jõuab väga palju, ent järsku või liiga tihti suure koormusega pole mõistlik oma organismi šokeerida."

Alusalu sõnul võib nutikellaga premeerimine olla hea viis ka laste liikuma saamiseks. Erinevate andmete jälgimine, graafikute koostamine ning igapäevane kellaga oma tervise jälgimine võib anda liikumisvaeguses lastele hea tõuke end rohkem liigutama.

"Ainult 10% Eesti lastest ja noortest liigub iga päev õues ning see statistika on väga nukker. Tegelikult on liikumine igas vanuses inimestele kasulik, sest see teeb tuju paremaks, aitab mõttetegevust ergutada ning ühtlasi hoolitseb kehalise tervise eest. See aitab tõsta elukvaliteeti, suurendada tervena elatud eluaastaid ja ennetada vereringeelundite haigusi, mis on Eestis ülekaalukalt number üks surmade põhjus," ütles Alusalu. "Kel on võimalus, see võiks liikuda rohkem looduses, sest erinevad uuringud on näidanud, et kas või pooletunnine roheluse keskel jalutamine päevas mõjub hästi nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele, mis tõstab elukvaliteeti. ”

Endine kiiruisutaja toonitab, et efekti saavutamiseks ei ole vaja teha ainult pikki ja raskeid treeninguid, vaid olulisem on järjepidevus - liikumise integreerimine oma igapäeva ellu ning treeningute varieeruvus. Tema sõnul aitab juba 20-minutine treening päevas, et oma elukvaliteeti parandada.