Toitumisnõustaja: mehed on samasugused "stressisööjad" kui naised
Milleks me sööme?
Sööme näljast ja isust. Sööme rõõmust ja ärevusest. Sööme igavusest ja sööme teinekord isegi teadmata, et sööme, ööuniselt külmkapi sisu endale sisse vohmides. Sööme kellegi poolt koostatud reeglite järgi ja sööme kõiki soovitusi eirates. Ja ei mõtle või mõtleme üle. Heaoluühiskonna igapäeva osaks on saanud kaaluprobleemid ning erinevad toitumishäired. Kõikvõimalikud meditsiinilised nõustamisteenused, tugigrupid ja eneseabiraamatud pole suutnud probleeme ohjata. Väidetavalt sureb tänaseks inimesi rohkem toidu üleküllusest tingitud ülekaalu ja viimasega seonduvate haiguste kui nälja kätte. Ülekaalule sekundeerib kehakultus, mille äärmuslik vorm on saanud diagnoosina nimetuse Anorexia Athletica. Trennisõltlased, kelles iga liigne rasvagramm ärevushooge põhjustab. Samas pole haruldane, et taolisegi keha omanik end arstide ukse tagant leiab. Näiteks kasvõi viljatuse diagnoosiga. Kauniks tuunitud keha on võimetu elu edasi kandma. Midagi on puudu. Kuidas oleme jõudnud sinnamaale, et end vabatahtlikult hävitame. Toidu läbi.
Kiirus
Kiirus on selle ühiskonna märksõna. Valikud, mida teeme on pahatihti ajast tagantpiitsutatud. Varastame minuteid ja tunde tegevuste arvelt, mis tunduvad meile vähem tähtsad või asendatavd. Aja arvelt iseendale. Söömise arvelt. Kiirustades ei söö me piisavalt või sööme üle, sest ei kuula oma keha. Jätame end nälga või siis sööme ahmides, toites aplust ja saades nii oma isude vangiks. Aja puudus on ju veenev vabandus ning me tormame. Koormame keha kuni ühel päeval saame teada, et meie organism pole enam võimeline tootma üht või teist ainet ning ei tule ilma ravimiteta edaspidi kuidagi toime. Kroonilised toidulauas kiirustajad võiksid alustuseks harjutada suutäite vahele pause pidama, pannes toiduriistad käest ning kuulates hetkeks oma keha. Nälg või isu?
Mida küsib minult mu keha
Keha vajab toidu näol saadavat energiat, et oleks jõudu. Vajab toitaineid, et luua ning ehitada. Osa meie rakkudest uueneb kiiremini osa aeglasemalt. Ehitusmaterjal toitainete näol peab olema käepärast kogu aeg. Parim võimalikust. Oleme see, mida sööme. Kui palju mõtleme aga tegelikult oma toidu toiteväärtusele või pöörame tähelepanu poekettide poolt meile pakutavale? Loeme me piisavalt pakenditel kirjapandut? Sageli hakatakse toitumisele rõhku panema tõsiste haiguste ilmnemisel. Kahjuks ei anna mitmedki toitumisega otseselt seonduvad tervisehädad endast pikka aega märku muul moel kui kehvade analüüside näol. Pole just harv kui arsti poolt kolesterooli- või veresuhkru tasemele tähelepanu pööramine näib nii mõnelegi tüütu kohustusliku jutupunktina, mis kabinetist väljudes unustatakse. Kuskilt ju ei valuta, järelikult olen terve. Ometi ei ole vaja oma elu pea peale pöörata ning kõigest meelepärasest loobuda, selleks et toiduvalik pisut tervisesõbralikumaks muuta. Oluline on, et mõtleksime, kas ikka saame oma iga, kehalisi vajadusi ja elukeskkonda arvesse võttes kätte kõik vajamineva. Vee, vitamiinid, mineraalained, valgud, rasvad ja süsivesikud. Ja naudingu.
Nauding
Meie meeled on loodud nautimiseks. Targalt nautimine toob meie ellu rõõmu. Nauding on võime näha, tunda ja kogeda. Värve, lõhnu, maitseid. Võime ja soov kogetut meeles pidada ja edasi anda. Nauding eeldab aja võtmist ja pisukestki pühendumist. Kohal olemist, aga ka mõõdutunnet. Ei pea olema meisterkokk, et luua naudinguid söögitoas. Selle asemel, et naudinguid luua ja nautida, on toidust saanud pahatihti halva tuju peletaja või kontrollivahend. Söön-joon selleks, et unustada oma mured. Söön end uimaseks ja tuimaks. Nii päevast päeva. Või pean siis jällegi ülitäpset arvestust kõige selle kohta, mis puudutab söömist ning treeninguid. Kontrollin ja imestan, et miks ma küll millestki rõõmu ei tunne.
Oleme harjunud kaalu- ja toitumisteemasid seostama enam naistemaailmaga, kuid ülaltoodu kehtib samaväärselt mõlema soo kohta. Üle poole eesti meestest on ülekaaulised või rasvunud. Mehed on samavõrra stressisööjad kui naisedki. On mehi, kes ei usu, et väsimus ning nende halb tervis võiksid olla seotud korratute eluviisidega. On mehi, kes leiavad kümneid vabandusi, miks nad midagi muuta ei saa ja on mehi, kes kõike oma elus kontrollida püüavad. Nii nagu on selliseid naisigi. Samas on meie kõrval „mõõdukad”, kes leidnud tasakaalu oma vajaduste, toiduvalikute ning kehalise aktiivsuse osas. Need on inimesed, kes on õppinud märkama, millal on midagi liiga palju, millal liiga vähe. On õppinud märkama ja oma elu vastavalt vajadustele kohandama, leides võimalusi mitte vabandusi. Olgu seda siis toidu, treeningute, une või töötegemise kontekstis. Me ei saa vältida vanemaks saamist ega kõiki haigusigi. Alati saame olla aga paremas võimalikus vormis. Oma teadlike valikute läbi iseennast kuulates.
Loe lisaks: Algab meeste tervise kuu “Märka meest!”
