Ohtlik valu
Ameerika Ühendriikides, kus meditsiinistatistika on maailma usaldusväärsemaid, satub igal aastal haiglasse 107 000 ja sureb 16 500 inimest põletiku- ja valuvaigistite tarvitamise tõttu. Hind, mis neil inimestel valuvaba elu eest tuleb maksta, on mao- või kaksteistsõrmiksoole haavandi verejooks või mulgustus. Suurbritannia teadlased Oxfordi Valukeskusest selgitasid välja, et seedetrakti verejooksude või teiste raskete tüsistuste tõttu sureb üks 1200-st patsiendist, kes on põletiku- ja valuvaigisteid kasutanud kaks kuud või kauem. Suurbritannias hukkub seetõttu 2000 inimest aastas.
Valu- ja põletikuvastased ravimid röövivad igal aastal sama palju elusid kui leukeemia ja kolm korda rohkem kui emakakaelavähk või pahaloomune melanoom.
Igal kolmandal põletiku- ja valuvaigistite tarvitajal esineb kõhuvaevusi, peamiselt kõrvetisi ja ülakõhuvalu, mille leevendamiseks, aga ka juba tekkinud haavandi raviks kasutatakse teisi ravimeid. Tõhusamad neist on kallid. Palju raha kulub ka seedetraktiuuringuteks ja ägedate seedetraktitüsistuste kirurgiliseks ning intensiivraviks. Ainuüksi USA-s on kõnealuste ravimite kõrvaltoimete ravikulud 1 miljard USA dollarit ja Suurbritannias 367 miljonit naela aastas.
Koksiibid
Põletiku- ja valuvaigistid tõkestavad ühe olulise valuaine, tsüklooksügenaasi (COX) tekke ja sellega pärsivad valutaju. Juba 1970. a-il selgus, et tsüklooksügenaas koosneb õigupoolest kahest ainest, millest üks (COX-1) kaitseb mao limaskesta, tagab neeru verevarustuse ja trombotsüütide (vereliistakute) kleepumise verejooksu korral, teine aga (COX-2) vahendab valu. Viimasel kümnendil on välja töötatud uus rühm põletiku- ja valuvaigisteid - koksiibid, mis valikuliselt tõkestavad COX-2 tekke ja seega vaigistavad valu, kuid peaaegu ei mõjusta COX-1 ja on seetõttu maole ja soolestikule tunduvalt vähem ohtlikud. Eestis on praegu arstiretseptiga müügil kaks koksiibi, Vioxx (rofekoksiib) ja Celebrex (tselekoksiib).
Koksiibide puuduseks on nende kõrge hind: nad on senistest põletiku- ja valuvaigistitest kuni 10 korda kallimad. Hinnavõrdlus võib aga kujuneda hoopis koksiibide kasuks, kui võtta arvesse kokkuhoidu kõrvaltoimete arvel. Need lisakulutused maksab ju kinni riik - see tähendab, maksumaksja. Seetõttu on kavas Eestiski taotleda nendele ravimitele suuremat soodustust kui praegune 50%-ne, mis langetab ostuhinda vaid kuni 200 krooni ulatuses. Kõrge haavandiriskiga haigetele on see eluküsimus.
Koksiibidel on juba täheldatud ka uuelaadseid kõrvaltoimeid. Võrreldes vanemate põletiku- ja valuravimitega on koksiibide tarvitajatel pisut sagedamini südame- ja ajuinfarkte, kuna koksiibid ei tõkesta COX-1 teket ega vähenda vereliistakute kleepumist (trrombotsüütide agregatsiooni) nagu aspiriin ja tema "sugulased", mida arstid soovitavadki väikses annuses trombide vältimiseks ja infarkti ennetamiseks kasutada. Nüüd arutavad teadlased innukalt selle üle, kas haavandiverejooksu ärahoidmine koksiibidega on väärt suurenevat infarktiohtu. Senised andmed osutavad, et koksiibide "kasu" seedetraktitüsistuste ennetamisel on tunduvalt suurem kui "kahju" pisut suureneva infarktiohu tõttu. Selle ärahoidmiseks võib lisada väikses (mitte valuvaigistavas) annuses aspiriini. Uuringud jätkuvad.
Liitravi
Lisaks tavapärastele põletiku- ja valuvaigistitele ning koksiibidele on teisigi ravimeid, millega valu saab leevendada. Sagedamini kasutatakse paratsetamooli, mis on tõhusam koos kodeiiniga. See liitravim on retseptiravim, nagu ka tramadool ja rida teisi. Viimatinimetatute kõrvaltoimeks võib olla muuhulgas kõhukinnisus, mis mõnikord põhjustab tõsiseid vaevusi.
Kuid enne valuvaigistite järele haaramist tuleks võimaluse korral esmajoones ravida haigust, mis valu põhjustab. Näiteks suurte liigesekahjustuste korral pakuvad abi mitmesugused tugisidemed ja viimaks tehisliigesed. Heaks täienduseks valu võitmisel on ka mitmesugused salvid ja füsioteraapia protseduurid. Kõigi liigesehaigete ravi lahutamatu osa on ravivõimlemine, mis kestab kogu elu.
Täispika artikli leiate Terviselehest.
