pH-toitumine: kas uus moeasi või ainuõige viis oma tervise parandamiseks?
Happerünnakust suus oleme telereklaamide kaudu juba aimu saanud, aga et mingi toit ja tegevus (ka tegevusetus) kogu organismi happeliseks teeb, selle peale me iga päev ei mõtle. Kuid on ju ka suu osa organismist.
Igasugune toitumine mõjutab läbi energia tootmise kudede happe-aluse tasakaalu ehk pH-d. pH-toitumise propageerijate põhisõnum on selline: kui inimese pH organismis on tasakaalus, on ta terve ja õnnelik, sest energia tootmine ja kasutamine organismis on tasakaalus.
Kui organismis võtab võimust happelisuse osakaal, tekitab see mitmesuguseid kaebusi: väsimus, iiveldus, kõrvetised, refluks, peavalud, lihasvalud, kuiv piinav köha, silmade kuivus, sagedased hingamis- ja kuseteede põletikud, ülekaalulisus jne. Enamgi veel, selle teooria järgi on kõikide haiguste põhjustajaks liiga happeline keskkond organismis ehk ülihappesus, sest see tähendab energiatootmise häiret. Kudedesse on kuhjunud toiduga saadud ja lõpuni põlemata vesinikku sisaldavad vaheained (rasvhapped, püroviinamarihape, piimhape jne). Happeline seisund vähendab ka võimet omastada paljusid mineraale ja toitaineid, viies hiilivalt haiguste tekkeni.
7,0 on neutraalne pH, sellest suuremad väärtused peegeldavad aluselist keskkonda ja väiksemad happelist.
Organismi kudede ja organite pH-taset reguleerib veri, “voolav kude”, mille ülesanne on dirigeerida ja häälestada teiste kudede pH-d. Eri kudedel on optimaalseks energiatootmiseks vajalik erinev pH. Näiteks luudes on see hästi aluseline (10,5), maos valkude tarbimise järgselt peaks see langema üheni, väga happeliseks. Vale toitumise korral hakkavad luud oma aluselisi mineraale kudedele loovutama ja ise hõrenema.
pH-toitumise propageerija Helle Kahro selgitab: “Kehategevuse käigus tekib organismis pidevalt happelisi aineid ja keha vabaneb neist neljal viisil: hingamise, higistamise, urineerimise ja soolestiku tühjendamise teel. Kui happelist jääki on liiga palju, ei jõua organism neist kõigist vabaneda ja need hakkavad kuhjuma, põhjustades esialgu kaebusi, mis võivad üle minna haigusteks.
Et toiduga happelisust vähendada, peab sööma aluselisi jääke tekitavaid toiduaineid. Samas juhin tähelepanu ühele ohtlikule ja levinud arusaamale inimeste seas, et tervislik on süüa ainult aluselist jääki andvaid toiduaineid. Hea oleks meeles pidada, et happelist jääki tekitavatest toiduainetest saame väga vajalikke vitamiine, mineraale, ensüüme jm. Probleem on lihtsalt selles, et me tarbime neid liiga palju. Kui ma vaatan, mida poes toidukorvidesse laotakse, siis on seal 95–100% happelist jääki andvad toiduained, aga tervise hoidmiseks võiks olla 30% happelist ja 70% aluselist. 100% aluselisel toidul võib olla kuni kaks nädalat. See on keha võimas puhastumine happelistest jääkidest.”
Rusikareegel on selline, et kõik rohelist värvi aedviljad on aluselisemad ja magusamad toiduained tavaliselt happelisemad. Juurviljade seas on ka happelist jääki jätvaid valikuid, kuid nende söömine on väga vajalik. Teisisõnu: süsivesikud (magusad toiduained) teevad organismi happelisemaks ja hapumad, sisaldades vähem süsivesikuid, on organismile aluselisemad ehk siis kasulikumad (sidrun, rabarber, kirss, greip).
Iga päev tuleks süüa järgmisi aluselisi toiduaineid: aedvilju, enamikku puuvilju, rohelisi köögivilju, marju, herneid, ube, läätsi, pähkleid, mandleid, seemneid jne. Värske taimne ja toores toit aitavad tasakaalustada happelist jääki andvaid toiduaineid.
Üks hea viis organismi aluselisemaks muuta on aluselise vee joomine. Aluselisemaks muudavad vee tõepoolest hapud puuviljad: sidrun, laim, aga ka kurk. Aluselisema reaktsiooniga on samuti taimeteed.
Lisaks toidule muud tegurid
Lisaks toidule-joogile mõjutavad organismi pH-taset ka muud tegurid.
– Esimesel kohal on stress. Pinge all elaval inimesel on instinktiivselt ka suurem vajadus happeliste toitude tarbimiseks, sest happeline keha tahab happelist toitu (maiustused, alkohol, kohv, hamburger).
– Negatiivsed mõtted ja tunded. Pidev muretsemine muudab organismi happeliseks.
– Tähtis on une kvaliteet ja pikkus ning igapäevane piisav puhkus.
– Liikumine vähendab organismi happelisust, iga päev peaks aktiivselt liikuma vähemalt 30 minutit.
– Massaaž ja teised mittemedikamentoossed teraapiad võimaldavad happeliste ainete lõpuni põlemist ja kudede pH normaliseerimist.
– Kiirgus (mobiiltelefon, televiisor, arvuti) ja keskkonna saastatus häirivad keha normaalset energiatootmist, muutes keha happelisemaks.
Allikas: Remedyway
