Alkohol ja ravimid

Kõik on kuulnud, et alkoholi ja ravimeid ei tohi koos võtta, aga sageli ei teata, mis on selle põhjus. Ühtpidi võivad ravimid muuta tugevamaks alkoholi mõju, aga teistpidi võib alkohol muuta ravimite käitumist organismis (imendumist, jaotumist ja väljutamist), nende toime tugevust (leitud on isegi toime kolmekordset tõusu, mis võrdub üleannustamisega!) ja kõrvaltoimete ilmnemist.

Tüüpilisemad alkoholi ja ravimite koostarvitamise kõrvalnähud on uimasus, pearinglus, iiveldus, aga ka pulsisageduse tõus ja sisemiste verejooksude teke. Paraku mõnel juhul ka insult ja maksakahjustused. Kõik ravimid satuvad maksa ning mõjutavad seda. Ravimite reeglipäraselt kasutamisel maksa üldjuhul ei rikuta, aga kui lisada ravimite mõjule alkoholi maksa kahjustav toime, siis koos toimub maksa hävitamine kiiremini.

Oluline on teada, et alkohol ja ravimid võivad anda ohtlikke koostoimeid ka siis, kui neid ei võeta samal ajal.

  • Väga ohtlik kombinatsioon on alkohol ja rahustid-uinutid, sest koosmanustamisel suureneb sedatiivne toime, mis võib viia uimasuseni päevasel ajal, erksuse ja reaktsioonikiiruse vähenemiseni ning võib kaasa tuua tähelepanu hajumise, aga ka hingamise aeglustumise.
  • Alkohol koos valuvaigististitega (ibuprofeen, ketoprofeen, deksketoprofeen, naprokseen, diklofenak, atsetüülsalitsüülhape, lornoksikaam jt) suurendab verejooksude tekkeriski (oht just seedetrakti verejooksudele).
  • Alkohol suurendab nitroglütseriini või isosorbiitdinitraadiga koostarvitamisel riski ortostaatilise hüpotensiooni tekkeks. Veresooned laienevad ning vererõhk langeb järsult, mille tulemuseks võivad olla nii kukkumine, pearinglus, üldine nõrkus kui teadvusekadu.
  • Alkohol võib ka epilepsiaravimite tarvitamise ajal põhjustada suuremat uimasust ning erksuse kadumist.
  • Alkohol vähendab antibiootikumide mõju haigust ravida, kuid võib tekitada ka südameprobleeme. Alkoholi ei tohi kindlasti tarvitada koos metronidasooliga (ja kuni kolm päeva pärast ravi lõppu), sest selline kombinatsioon tekitab väga halva enesetunde, oksendamise, peavalu, naha punetuse ja südamekloppimise ning mõnel juhul võib tulemuseks olla ka eluohtlik seisund.
  • Alkohol koos opioide sisaldavate valuvaigistitega võib kaasa tuua väga tugeva unisuse, segasuse ja erksuse kao, aga ka madala vererõhu ning viia eluohtliku seisundini
  • Alkohol koos allergiavastaste ravimitega (nt klemastiin, difenhüdramiin ja kloorfenamiin) võib viia uimasuse, erksuse kao ning segasuse ja krampide tekkeni. NB! osad nn „gripiteed“ sisaldavad samuti vanema põlvkonna allergiaravimite toimeainet.


Ravimid ja autojuhtimine

Osade ravimite toime või kõrvaltoime tõttu peaks vältima autojuhtimist ravimite tarvitamise ajal, sest tekkida võib uimasus, pearinglus, segasus ja reaktsioonikiiruse langus. Mõne ravimi puhul tuleb teada, kuidas ravim konkreetsele inimesele mõjub. Näiteks saab juba mõne päevaga aru, kuidas mõjutab looduslik rahustav tablett just sinu reaktsioonikiirust.

  • Uinutid, rahustid (ka looduslikud) ja krambivastased ravimid võivad põhjustada unisust, uimasust, vähendada reaktsioonikiirust ning keskendumisvõimet.
  • Allergiavastased ravimid (nt klemastiin ja difenhüdramiin) võivad tekitata uimasust, segadust ja reaktsioonikiiruse vähenemist.
  • Nn „gripiteed“ sisaldavad raviaineid, mis võivad põhjustada pearinglust, uimasust ja reaktsioonikiiruse vähenemist.
  • Vererõhuravimid võivad põhjustada pearinglust ja väsimust ning järsku vererõhu langust. See on ka põhjus, miks tuleb enne autorooli istumist teada, kuidas konkreetne ravim just sinule mõjub.
  • Valesti annustatud diabeediravimid võivad põhjustada tähelepanuhäireid, uimasust ja nägemisprobleeme.

Kui autorooli minna haigena — köhides, tatistades, aevastades — ka siis võib tähelepanu olla hajunud ning reaktsioonikiirus vähenenud ning tulemuseks õnnetus. Seepärast püsi haigena kodus, joo palju teed või vett ja puhka!