Suguhaigused tabavad neid, kes ennast ise ei kaitse
Sugulisel teel leviv klamüüdia on võtmas selliseid epideemilisi mõõtmeid, et valitsustasandilt saadud juhtnööride kohaselt soovitavad Ühendriikide tervishoiuametnikud arstidel kontrollida kõiki seksuaalselt aktiivseid naisi regulaarse arstliku kontrolli käigus klamüüdia suhtes.
Klamüüdianakkus võib organismis pesitseda mitmeid kuid, ilma et ta mingeid sümptomeid annaks. Paljud sümptomiteta juhud jäävad registreerimata, kuna inimesi lihtsalt ei kontrollita.
50% meessoost ja 75% naissoost haigusekandjatest ei kannata mingite sümptomite all. Mõlemad sugupooled võivad elada bakteriga kuid või aastaid, lastes sellel teha oma organismis vaikset laastamistööd ja pahaaimamatult teistele edasi anada.
Ilmnemise korral ilmuvad sümptomid nädala või kuu jooksul pärast nakatumist ning haigust on võimalik ravida antibiootikumidega, näiteks asitromütsiiniga.
Naiste puhul diagnoositakse klamüüdia emakakaelalt võetud analüüsiga. Klamüüdia sümptomid on vähene piimjas voolus, valulik urineerimine, valulik vahekord, kõhuvalud ning tundlikkus. Kui haigus ravimata jätta, siis võivad naistel tekkida suguelundite põletikud, mis omakorda võivad põhjustada steriilsust, maksapiirkonna põletikku või autoimmuunset artriiti meenutavat Reiteri sündroomi.
Meestel ilmneb klamüüdia valuliku urineerimise, vähese kleepja, piimja või limase peenisevoolusena, munandid võivad olla valulikud ning peeniseava ümbrus võib olla ärritunud. Kui haigus ravimata jätta, võib tulemuseks olla munandipõletik, mis võib põhjustada steriilsust, eesnäärmepõletik või Reiteri sündroom.
Kondoomi kandmine mistahes vahekorra ajal on oluline klamüüdia ja teiste suguhaiguste vältimiseks.
Muuseas, sugulisel teel leviva klamüüdia tõusutendentsid on ilmelged ka Eestis. Kui 1999. aastal registreeriti ainüksi Tallinnas esimesel poolaastal 558 haigusjuhtu, siis käesoleva aasta 3 kuuga on haigeid avastatud juba 771.
Heitke pilk alljärgnevale tabelile. Ja nüüd mõelge uuesti läbi, kas, kellega ja kui tihti kondoomi kasutada.
Suguhaigustesse haigestumine Tallinnas | Jaan-märts 1999 | Jaan-märts 2000 | Jaan-märts 2001 |
Süüfilis | 82 | 65 | 39 |
Gonokknakkused | 119 | 115 | 92 |
Suguliselt levivad klamüüdiahaigused | 241 | 347 | 771 |
Trihhomonoos | 122 | 176 | 193 |
Viirushepatiidid: | 245 | 83 | 185 |
sellest äge A-viirushepatiit | 170 | 6 | 37 |
äge B-viirushepatiit | 32 | 29 | 66 |
äge C-viirushepatiit | 28 | 32 | 55 |