Joogateaduse esimeses algtekstis — Patandžali „Joogasuutrates“ on alustuseks kirjas lause — jooga on meele muutuste vaigistamine, meele kontroll, meele rahustamine. Seega algab joogaga tegelemine meie meelest. Joogateadus on teadus, mis uurib eelkõige inimese sisemaailma. Läbi sisemaailma mõistmise pürgitakse kogu universumi mõistmiseni.

Inimese ajus on ligikaudu 100 miljardit ajurakku. Universumis eksisteerib 100 miljardit galaktikat, arvavad astronoomid. Pürgides aina sügavamale ajupotentsiaali kasutamiseni iseenda sees, jõuame sügavama mõistmiseni kogu universumist, sest joogateaduses nähakse otsest seost inimese ja universumi vahel. Jooga otsib vastuseid küsimustele, kes me oleme, kust me tuleme, kuhu me läheme ja miks me siin oleme. Vastuseid aga leiab igaüks enese seest, jõudes sügavate taipamisteni oma tõelisest olemusest ja elu eesmärgist. Joogas on oluline mõista, miks sa oled sündinud siia planeedile just sellel ajahetkel ja mis on sinu eesmärk just selle elu jooksul korda saata. Vastuseid ette ei öelda, need tuleb igaühel ise leida. Jooga pakub selleks vahendeid.

1. ja 2. etapp — käitumine ja teguviis

India õpetlane ja joogasuutrate looja Patandžali on välja toonud joogateekonna etapid, mis on üksteisele järgnevad, kuid samas läbipõimuvad. Esimesed kaks etappi käivad koos ning neid kutsutakse sanskriti keeles yama-deks ja niyama-deks. Need on justkui universumi seaduspärasused, mis puudutavad inimese igapäevast tegutsemist. Sarnaselt füüsikaseadustele, mida uurib lääne teadus, on joogid täheldanud inimtegude tagajärgi. Me võime kõik teada, et kui paneme sõrme tulle, saame põletada, see on füüsilise maailma jälgitav seaduspärasus. Või kui astud üle 3. korruse rõdu, tõmbab gravitatsiooni jõud sind alla ja sa kukud maa peale. Täpselt samamoodi on joogid tuhandete aastate vältel jälginud ka seda, millised tagajärjed on tegutsemisel ja käitumisel. Patandžali on asetanud inimese käitumise ja teguviisi seadused jooga esimeseks ja teiseks sammuks. See on kogu joogateaduse baas ja vundament. Jooga algab Sinu igapäevaelu valikutest, suhtumisest iseendasse ja ümbritsevasse maailma. Kõikide yama-de ja ni-yamade eesmärk on rahustada ja vaigistada meelt, ehk kui su igapäeva elu on kaoses, on keeruline liikuda edasi jooga järgmiste etappidega.

3. etapp — kehapoos — ei võrdu joogaga

Patandžali toob välja, et jooga kolmas etapp on asana ehk kehapoos. Kehapoos ei võrdu jooga. Kehapoos on üks tööriistadest, et jooga seisundi ehk meele vaigistamiseni jõuda. Poose võib, aga ei pea kasutama, et jõuda jooga eesmärgini! Patandžali defineerib kehapoosi kui mugavat ja stabiilset asendit ning rõhutab ka meele kasutuse olulisust poosi ajal. Seega traditsiooniliselt hoitakse asanaid ehk poose joogas pikema aja vältel, sest hoides keha paigal stabiilses ja mugavas asendis vaibub ka meie meele tegevus. Seega — meele kasutamine poosi ajal on elementaarne ning kui me seda ei tee, ei saa me üldse joogapraktikast rääkida selle algupärases tähenduses.

Edasi on joogatekonna etappideks pranayama ehk kontroll prana või eluenergia üle, pratyahara ehk võime suunata meeleelundid sissepoole, dharana ehk võime keskenduda, dhyana ehk kontrollitud meele potentsiaali avardumine ning samadhi ehk inimese evolutsiooni tipp, kus su meel on täielikult avardunud. Sinu 100 miljardid ajurakku toimivad kooskõlas, su ajupotentsiaal on jõudnud ideaalini ja sa mõistad ka täielikku ühendust iseenda ja 100 miljardi universumi galaktika vahel.

Selleni jõudmiseks pakub jooga välja väga palju erinevaid tehnikaid ning ka joogastiile, radasid mida mööda käia, et iseendani jõuda. Näiteks on olemas väga mõtisklevaid, mediteerivaid joogateekondasid. Praktiseerida võib ka näiteks nidra joogat, pürgides enesearengu poole sellel ajal kui sa magad läbi konkreetsete tehnikate. Karma jooga pakub võimaluse praktiseerida sügavat enesearengut tegutsedes igapäevaselt aga väga spetsiifilisel viisil, muutes oma igapäevaelu enesearengu-teekonnaks. Need on kõigest mõned näited. Nii palju kui on inimesi, on ka teekondi.