Kohtumine nõiaga

Võistlushimuline Maria on pärast Jaanilahingu võitmist veidi hoogu maha võtnud, et oma uue kaaluga harjuda. See on hea võimalus Kaaluabi eelmise aasta ühe suurima eduloo autoriga lähemalt tutvuda. 39-aastane Maria oli enne Kaaluabiga liitumist läbi käinud traditsioonilise tee: esmalt lühiajaliselt kaalujälgijates, seejärel Dukan dieet ja kapsasupid, sekka üllatuslikult ka üks nõid! Maria meenutab, kuidas nõid talle kuldhammaste välkudes Viru tänaval ligi astus ning noomiva näpuviibutusega tema kaalule osutas: „Proua, teie tahate ju kaalust alla võtta. Makske mulle ja ma teen teid poole aastaga saledaks ning õnnelikuks.“ Need olid nõia sõnad, kuid eeldatavasti ohtralt musta maagiat sisaldanud dieet maksis kopsaka summa raha. Söekas Maria tõstis aga panuseid, öeldes nõiale, et kui see ta tõepoolest poole aastaga saledaks teeb, siis maksab ta soovitust kaks korda rohkem, kuid tagantjärgi, andku nõid talle ainult oma kontaktid. Seepeale pööritas posija üksnes oma silmi ja kadus kui tuul. Mariale jäid alles nii raha kui kilod.
Veel enne nõiduslikku kohtumist oli Maria mõnda aega katsunud jõudu kaalujälgijate seltsis. „Käisin hambad ristis,“ meenutab Maria oma kaheteist aasta taguseid pingutusi, mis esialgsetest edusammudest hoolimata paari noomiva sõne järel paraku katkesid. Eelmisel aastal läks Maria aga tuttavate õhinaga kaasa ning proovis populaarset Dukan dieeti. Tulemus? Kalli liha söömisest tublisti õhenenud rahakott, samas kui kere oli hele ning tuju halb kui „vanakuradi vanaemal“. Nüüdseks juba pooleldi dieedispetsialistina võib Maria öelda, et kapsasupidieet polnud Dukanist palju parem: „Puuksutasin mitu päeva nii mis kole, kuid tookord tulid äriasjad ette ja need paar päeva olid nii jubedad, et enam uuesti proovida ei taha.“
Nii saidki Maria ja Kaaluabi teed õigeaegselt kokku. Olles omal käel kaalulangetamist alustanud, otsis Maria abivahendit kaloriarvestuse pidamiseks. „Minu üllatuseks oli Kaaluabis kõik soovitu olemas, lisaks täiesti kohustustevabalt ning prooviajaga,“ kirjeldab ta oma üllatust. Tasuta prooviperioodi tasuks olid kaotatud kilod ning Mariast sai ametlikult Saaremaatramm. Ta liitus Jaanilahinguga ja asus raevukalt võitlusse. „Duell oli minu jaoks väga hea ja oluline kogemus. Olen oma loomuselt võistleja — tibake edev ja väga egoistlik. See oli haruldane võimalus sõdida enda ja kogu maailmaga,“ kirjeldab Maria, kes peab duelle Kaaluabi lisahüveks, oma kogemust. Nüüdseks on suvise esiduellitaja kaal juba mõnda aega paigal seisnud, kuid Maria sõnutsi on tegu isikliku otsusega.

Kogu aeg läks üle!

Maria meenutab, et ta soovis pausiga uusi toitumisharjumusi kinnistada, kuid see osutus oodatust raskemaks. Pool aastat usinalt toidupäeviku täitmist tekitas Marias uskumuse, et ta suudab oma toitumist ka kaalupäeviku abita kontrollida, kirjutades vajadusel aeg-ajalt asju paberile üles. Nõnda talitades olid tulemused aga jahmatavad, sest hiljem kalorihulka Kaaluabis kontrollides tuli välja, et päevasest kalorinormist läks ta kogu aeg üle! Seepärast soovitab Maria kõigil päeviku täitmisse tõsiselt suhtuda — üles tuleb märkida kõik ja mitte pelgalt tunde järgi. „Ka kõige suuremad patud ja vääratused tuleb kirja panna, et neile näkku vaadata,“ paljastab Maria karmi tõe.
Maria patustab näiteks igapäevaselt tumeda šokolaadi ning mandlitega, kuid on seevastu elimineerinud kohvi- ja teetassi seest suhkru. Ka koore asemel valab ta kohvitassi nüüd hoopis piima. Loomulikult ei ole need ainsateks muutusteks tema tarbijakäitumises: ta on hakanud eelistama lahjemaid piimatooteid, üritab vältida valget saia, mille asemel eelistab näksimiseks nüüd täisterakuklid ja puuvilju. Tõeliseks proovikiviks on aga seltskondlikud koosviibimised, kus Maria üritab kooke-kringleid vältida ning üleüldse vähem toitu oma taldrikule tõsta. „Loomulikult luban ma endale veidi ega loobu täielikult seltskonnast, aga ma üritan vältida kambas pugimist, mis märkamatult juhtuda võib,“ selgitab Maria oma taktikat. Nendest sõpradest, kes kaalutõusule oma suhtumisega kaasa aitavad, lohistades sind peol kõigist vastuväidetest hoolimata uut koogitükki võtma, soovitab Maria loobuda. „Selline sõbranna pole sõbranna tiitlit väärt,“ on Maria seisukoht. Ta tunnistab ausalt, et mõnikord võib olla ainsaks lahenduseks töökoha või elukaaslase vahetamine.
Kaaluabi abiga langetas Maria kokku veerandsada kilo ja kaalub nüüd umbes sama palju kui 20-aastaselt. Tema kaaluprobleemid algasid aga juba varem. Väiksena jõi ta kuni kooliminekuni piimapudelist igasugu sodi, näiteks piima ja moosi segu. Kaaluprobleemidele aitas kaasa ka ema, kes lapsele piisavalt tähelepanu ei osutanud. Ühiste mängude ning vestluste asemel askeldas ema köögis ning üritas lapse probleeme toiduga lahendada. „Kui mul oli igav, pakuti süüa. Kui mul oli kurb, pakuti süüa. Kui ma otsisin lähedust, siis ikka süüa,“ kirjeldab Maria oma lapsepõlve, lisades, et ema oli hea kokk ning kasvatas ta rammusa toidu peal üles. Koolipõlves see muidugi kasuks ei tulnud, sest spordilaager oli piin, diskodel tuli aga istuda nurgas — kõik see mõjutas negatiivselt noore neiu enesehinnangut.
Siiski püsis kaalunumber vastuvõetavates piirides kuni 23. eluaastani, mil kaalu hakkas häirivalt juurde tulema. Osalt olid probleemid seotud tööga: Maria aitas mitmel söögikohal jalad alla saada ja tal oli töö tõttu võimalik pakutavaid hõrgutisi degusteerida. Teisalt tõi suure kaalutõusu esimese lapse sünd, misjärel Maria sügavasse masendusse langes ja toidust oma muredele leevendust otsis. Ta ütleb ise, et oleks tol hetkel pidanud abi otsima. See on tagantjärele tarkus, mille nüüdseks psühholoogivaldkonnas töötav Maria oma mineviku minale läkitab. Abi otsis ta alles pärast neljanda lapse sündi, kui rasestumisvastased rohud poole aastaga kaalule laastavalt mõjusid. Eelmise aasta alguses tegi Maria kindla otsuse, et nüüd peab midagi muutuma. Pere ja laste pärast ning iseenda figuuri huvides. Jaanuari keskel leidis ta Kaaluabi.

Uude lahingusse!

Kuigi Maria oli harjunud palju sööma ning lisaportsjone tõstma, ei olnud tema sõnutsi kõige raskem mitte toitumise piiramine. Õigemini, muudatustega toitumises harjub inimene iseenesest, kui ta on eelnevalt teinud selge otsuse kaalulangetamise kasuks. Just otsusekindlusest oli Marial varem puudu jäänud. „Väga keeruline on võidelda iseenda vastuväidetega,“ selgitab Maria, kes alalõpmata vabandusi leidis. Küll oli ilm halb või tööd liiga palju jne, jne. Psühholoogina soovitab Maria esmalt iseenda vastu aus olla: „Ülimalt tähtis on tasakaalustada oma psüühika: teha endale selgeks, kui suur ma tegelikult olen, millisena ma ennast näen, millisena teised mind näevad ja mis on „normaalne“.“
Võiks ju arvata, et 28 kilo ühe aastaga on piisav, kuid võistlejahingega Maria plaanid on ambitsioonikamad. „Unistuste kaal on tubli 15 kilo kaugusel, kuid võib-olla veel kaugemal. Ma kavatsen selle maha võtta kevadel, lootes Kaaluabi väärikate duellikaaslaste peale,“ itsitab Maria ning esitab teistele kasutajatele väljakutse — tiitlit tuleb ju kaitsta! Oma selle aasta salarelvaks peab Maria sihipärast liikumist, millega ta loodab kevadel algust teha. Sügisel hakkas ta käima kõhutantsus ning sai sealt korraliku motivatsioonilaengu. „Ma olen küll nende saledate ja nõtkete kogenud tantsijate seas kui lendav tünder, aga lihased saab mõnusalt hellaks ning oma keha õpib ka paremini tundma,“ räägib Maria innustunult. Jaanipäevaks lubab ta kõigile spagaati teha!
See aasta toob kaaluga seonduvalt Maria ellu muudki põnevat. Nimelt on tema Saaremaa talus sel varasuvel oodata motivatsioonikoolitust ning kaalulaagreid, kuhu kogunevad kokku need, kes tahavad koos õppida ning oma kaaluga tegeleda. „Eesmärk on kaal langetada sinnamaale, kus see enam meeldegi ei tule,“ visandab Maria ürituse visiooni. Nii on isiklik kaalulangus Mariale tööga seonduvaltki vajalik, sest kuidas sa ikka teisi õpetad, kui iseenda kaalugagi toime ei tule. Maria ei taha olla üksnes teoorias tugev: „Me keeldun olemast üks nendest, kes ei suuda, ja siis õpetab.“
Elame-näeme, mis sellest projektist saab. Kui Maria kaalulugu mõõdupuuks võtta, siis tuleks kõigil kevadel sammud Saaremaa poole seada.

Maria enne... :

... ja pärast!