Kas jooga ikka tegelikult on tõesti nii hea kui räägitakse? Ja tuleb kasuks ka rannavormi saavutamisel?

 (5)
Kas jooga ikka tegelikult on tõesti nii hea kui räägitakse? Ja tuleb kasuks ka rannavormi saavutamisel?
Foto: Shutterstock

Pingete pidev iseendas hoidmine teeb haigeks ja väsitab. Üks võimalus ennast aidata on minna joogatundi. Jooga on iseendaga tegelemise praktika, mis kaasab korraga keha, hingamise ja meele. Kõigele muule lisaks õpid märkama ja vabanema negatiivsetest hoiakutest, mis sind ei teeni.

„Joogat harrastades hakkad ühel hetkel taipama, et elu pole ainult võistlus ja konkurents, vaid ka enda väärtustamine ja aktsepteerimine. See lõdvestab. Hakkad mõistma, et igaüks on erinev ja eriline ühekorraga,” rõhutab joogaõpetaja Pille Eikner, kes rääkis pikemalt, mille poolest on jooga kasulik.

Jooga sobib kõigile. Kui tulla joogamatile ja hakata praktiseerima, näed kiiresti, et kellelgi pole aega sind vaadata, igasugune võistlus puudub, nagu ka ootused su väljanägemisele või sooritusele.

Kõige tähtsam on taibata enda keha vajadusi, arvestada oma vanust ja aktiivsust ning jälgida sisetunnet. Ühel hetkel ütleb keha ise, mida vajab.

Joogastiile on mitmeid, nii et saad valida just sinu ootustele ja seisundile jõukohase praktika. „Füüsiliselt kõige nõudlikumad on kindlasti ashtanga-, power- ja vinyasa-jooga. Need vormivad keha ja voolivad lihaseid hantlit tõstmata ning kangi puutumata,” selgitab Black Dogi joogaõpetaja Eikner. „Nende vastand on yin-jooga, kus saab rahulikult venitada, lõõgastuda ning füüsilist koormust pole. Kasutatakse abivahendeid (polstrid, rihmad, plokid), mis aitavad ka kõige kangema kehaga harjutajal joogat teha. Kõige tõhusam on kombineerida eri praktikaid. Kui vinyasa-jooga vormib ja trimmib, siis yin lõdevstab ja pehmendab. Pealtnäha vastandlikud praktikad aitavad luua harmoonilise terviku.”.

Seotud lood:

See on oluline, sest kui liigud liialt ühte äärmusse, kaob tasakaal ja stress kuhjub. Kui soovid valida kuldse kesktee, siis nende kahe vahele – tugev versus lõõgastav – jääb hatha-jooga. Liikumist on vähem, asana'id ehk joogapoose hoitakse pikemalt, et avada oma keha tervikuna. Selles on ette- ja tahapainutused, pöörded, tasakaalu- ja ümberpööratud poosid.

Kui oled vormist väljas, alusta alati rahulikuma joogaga, näiteks yin- või pehmemat tüüpi hatha-joogaga. Kui otsid alternatiivi tugevale treeningule jõusaalis, rattasadulas või jooksurajal, tule tugevamat pingutust nõudvasse tundi nagu vinyasa-, ashtanga- või power-jooga.

Kui jõuad kaks-kolm korda nädalas joogatundi, on väga hea. Edaspidi märkad, et teed iga päev enda heaks midagi kasulikku. Keha hakkab seda iseenesest küsima. Praktika edenedes hakkab keha ise valikuid suunama. Tunned kohe ära, kui palju kergemaks muutuvad näiteks ettepainutused ja pöörded, kui lisapolster on kõhult kadunud.

Keskendumine ja kohalolek paranevad märgatavalt

Joogas on väga oluline õige hingamine. Joogapraktika suur eelis on, et õpid ära joogide täishingamise, mis võimaldab vastupidi pindmisele igapäevahingamisele kaasata ka rinnakorvi, nabapiirkonna kuni alakõhuni välja.

Järgmiseks saad selgeks ujjayi ehk kurguhingamise, mis õpetab pikendama sisse- ja väljahingamist ning toetab seeläbi kõiki joogaliikumisi ja poosides püsimisi. Saad selgeks ka tulehingamise, mis puhastab ja vabastab tõhusalt pingetest. Õpid ära vahelduvhingamised, mis tasakaalustavad sind kuni ajupoolkeradeni välja.

„Praktika edenedes õpid märkama oma mõtteid ja meeleolusid. Hakkad nägema, milliseid mustreid elu, iseenda ja teiste inimeste kohta kannad, õpid märkama ja vabastama negatiivseid hoiakuid, mis sind ei teeni,” rõhutab Eikner. „Keskendumine ja kohalolek paranevad märgatavalt. Lisaks õpid paremini lõdvestuma.”

Joogatundi minnes tõmba selga hingavast materjalist mugavad spordiriided. Sokid peaks saama ära võtta ja pikkade käistega pluusi ka, lõdvestuse ajal saab need jälle selga panna.

Aga millise grupiga siis liituda? Professionaalse treeneri tunneb ära selle järgi, et ta küsib alati uuelt tulijalt tema varasemate kogemuste ja tausta kohta. Jälgib, et sa üle ei pingutaks ega ennast vigastaks. Pakub alati liikumistes ja poosides mitu varianti (sh lihtsam ja raskem), annab abivahendeid (rihm, plokk), kui vaja. Ta lähtub alati sinu tasemest, mitte enda võimekusest. Ta julgustab ja inspireerib iseennast üles leidma, et tunneksid elust rõõmu.

Loe veel

Tõsiste haiguste ja vigastuste korral tasub aga enne treeninguga liitumist arstiga nõu pidada. Kui oled juba joogas, ütle kindlasti treenerile, kui sul on olnud vigastusi, vere- või silmarõhu probleeme või kui oled rase.

Üle tasub vaadata oma söömisharjumused ja valikud. Paar tundi enne joogatundi pole mõistlik süüa suurt praadi.