Miks me stressis olles rohkem magusat sööme?

 (5)
Miks me stressis olles rohkem magusat sööme?
Foto: Tanel Meos

KAALUABI: Pikaajaline stress võib mõjutada sinu hormoone nii, et võtad kergemini kaalus juurde. Põhjuseks on stressihormoon kortisool, mis suurendab nii söögiisu kui ka isu rasva ning kiirete süsivesikute järele. Keha hakkab rasva talletama ning seda just vöökohale.

Süda puperdab, hingamine kiireneb, pupillid lähevad suuremaks ning lihased pingesse. Kogu keha valmistub end ohtliku olukorra kaitseks – või hoopis bussile jõudmiseks. Hetkeline stress on alarmreaktsioon ning väga harva tervisele ohtlik. Kui stress muutub aga pikaajaliseks ning taastumist ei toimu võib see viia terviseprobleemideni nagu unehäired, peapööritus ning läbipõlemine. Stress võib põhjustada ka kaalutõusu.

Stress on paljude naiste ja meeste ülekaalu alahinnatud põhjuseks, leiab Stockholmi St. Görani haigla diabeediarst Joanna Uddén Hemmingsson. Seos stressi ja rasvumise vahel on suurem kui varem arvati ning praegu käivad põhjalikud uuringud sellel teemal.

Kui stressisituatsioon on kestnud kaua ning muutunud raskesti käsitlevaks hakkavad neerupealised eritama verre stressihormooni kortisool. See omakorda käivitab palju teisi hormoone, mis suurendavad meie isu.

Tõenäoliselt on see ellujäämise mehhanism, mis kogub meile tagavaraks rasva, et kõrge koormuse ning ebaregulaarse toitumise korral oleksid vajalikud varud olemas. Need kõhule kogutavad varud viivad aga vöökoha ohtliku paisumiseni, mis muutub tervisele ohtlikuks. Kõhurasv võib vallandada kehas erinevaid põletikulisi protsesse ning halvendada ka naiste ja meeste fertiilsust.

Seotud lood:

Stressihormoon kortisool suurendab märkimisväärselt ka meie isu rasvase ja suhkru järele. Seepärast haarame stressi korral automaatselt kartulikrõpsude, kompvekide ja kookide järele. Miks see nii on, täpselt veel ei teata. Tõenäoliselt toimivad rasvane ja magus toit opiaatidena, mis mõjutavad meie aju tasusüsteemi, mõjudes rahustavalt, enesetunnet parandavalt ning seeläbi tõstavad veelgi isu selle järele.

Lühiajalise stressi puhul nagu näiteks kiiresit bussile joostes, mõjutab see kehas teisi stressihormoone, milleks on peamiselt adrenaliin ja noradrenaliin. Bussile jõudes vererõhk langeb ning arvatavasti ei teki tahtmist midagi magusat selle järel suhu pista.

Joanna Uddén Hemminsson viis koos kolleegidega läbi väikese uuringu, mis näitab kortisooli mõju söögiisu suurenemisele. Nad andsid 12 normaalkaalus naisele kortisooli tabletti. Nädala pärast oli muutunud nii naiste hormoonide tase kui ka söögiisu. Naised sõid suuremas koguses kiireid süsivesikuid. Nad sõid ka kiiremini ning võib arvata, et selle põhjuseks oli kõhu täitumisest teada andvate signaalide halvenemine. Katsealused ise mingeid muutusi ei täheldanud.

Stress ei mõju kõikidele aga ühtmoodi. Teised võtavad rasketel hetkedel kaalust hoopis alla. Kuidas keha reageerib stressile on osaliselt geneetiline. Mõned on stressile väga tundlikud ning hakkavad rohkem sööma, teised söövad jälle vähem.

Negatiivne stress mõjutab sageli und ning ka unepuudus võib põhjustada kaalutõusu. Liiga vähe magades mõjutab see meie söögiisu reguleeriva hormooni ghreliin taset ja vähendab täiskõhutunnet tekitava hormooni leptiin taset. Selle mõjul suureneb veel isu rasvase toidu ja kiirete süsivesikute järele ning kaalutõusu risk kasvab veelgi.
Kui soovid vabaneda liigsetest kilodest peaksid vaatama üle kogu oma elu, mitte muutma ainult oma toitumist või liikumist. Kaalulangetamine peaks algama põhjuse leidmisest, mida, millal, millises koguses ja miks inimene sööb.

Paljud ei jõua päeval süüa ning selle asemel söövad õhtul suuri portsjoneid. Sellisel juhul tuleb üle vaadata oma töökorraldus ning alustada muudatuste tegemisest seal.

Regulaarne liikumine aitab igapäevase stressiga paremini hakkama saada. Füüsiline treening aitab vähendada stressihormooni kortisooli taset veres. Kui tead, et stressisituatsioonis läheb käsi lihtsamini ebatervisliku toidu järele, peaksid jälgima, et liigud igapäevaselt piisavalt.

Pane oma kalendrisse kirja regulaarne liikumine või treening, olgu selleks siis õhtune jalutuskäik või rattaga tööle sõitmine. Ära unusta ka stressirohkem perioodi ajal taastumist. Magusaisu aitab vähendada kiirete süsivesikute vältimine. Eelista selle asemel täisteraleiba, kala, puuvilja, köögivilja ning vähenda ligipääsu ahvatlevatele toitudele, sest stressis olles on paljudel raske maiustustele vastu panna.

Kaalutõusu vältimiseks:

- Tee endale selgeks, mida, kuidas ja miks sa sööd. Mis tekitab isu? Hea on täita toitumispäevikut, et selle põhjal oma toitumist analüüsida.
- Stressirohke perioodi korral proovi iga päev liikuda, see aitab kaitsta stressi negatiivsete tervisemõjude eest. Söö vähemalt kolm toidukorda päevas ning kaks-kolm vahepala.
- Väldi kaalutõusu, jättes toidust välja kiires süsivesikud nagu sai, suhkur, valge riis, koogid, kompvekid, kartulikrõpsud.
- Mõtle, kuidas olen käitunud varasematel stressirohketel aegadel. Proovi leida viis stressi puhul tervislikumalt toimida. Planeeri kalendrisse ka aeg taastumiseks.

Allikas: dn.se