Selle aja jooksul, mil olen kaalu langetanud ja oma jutukesi avaldanud, olen saanud väga palju positiivset tagasisidet. Paljud on helistanud ja öelnud, et” leidsin” su Delfist, sa oled nii tubli ja julge. Paljud sõbrannad-tuttavad on liitunud Kaaluabi keskkonnaga, osadega käime ühiselt trennis.

Nüüd, kui tööl hakkasin käima (novembrikuust poole kohaga), on vähem aega jäänud treeningutele. Püüan muidugi teha nii palju kui võimalik, aga mõnikord ka lihtsalt ei viitsi. Ja osaliselt ajan oma laiskuse pimeduse süüks. Õues on kogu aeg pime — hommikul läehed tööle, on pime, õhtul tuled koju — ikka pime. Oleks ometi lumi maas, tunduks olemine palju helgem. Samas on jõulukuul ka töökoormus palju suurem kui tavaliselt ning oma tööpäeva võin pidada ka väikeseks treeninguks.

Detsember on üldse üks kiire kuu, aga nii on vist pea kõigil. Tütar tegeleb laulmisega ning detsembris on olnud palju proove ja esinemisi. Kuna elame ühistranspordi liinist suhteliselt kaugel, siis peab teda ise sõidutama, küll siia ja sinna ning see võtab ikka mõned tunnid päevast. Ja üldse on palju jõuluüritusi, toimetamisi, kogunemisi, kus oleks meeldiv ja viisakas kohal käia. Ning siinkohal ma ei hakka üldse rääkima sellest, mis kaubanduskeskustes toimub….

Kui viimati käisin Viimsi Tervis Spas Kersti juures treeningul, siis näitas kaal mõõtmisel minu numbriks  78,9kg ning see tähendab täpselt -15kg minu algkaalust (projekti algul kaalusin 93,9kg). Tundub, et olen oma kaalu jälle vaikselt langema saanud, püsis see ju peaaegu kaks kuud 80kg piirimail. Ning tunne on super! Kersti tegi veel viimast korda mulle ühe korraliku ringtreeningu, mis tuletas mulle meelde, et sportimine on tõesti mõnus! Ja kui hea on pärast kehal ja vaimul, kui oled eelnevalt nende treenimisega korralikult vaeva näinud.

Jõulud on kohe-kohe ukse ees, sel aastal küll kahjuks ilma lumeta. Kohati poeb põue mõnus jõulutunne, aga niipea, kui olen jalgupidi porimülkasse astunud, kaob see viimanegi tunderaas. Vähemalt toas püüan seda tunnet tekitada. Põletame küünlaid, küpsetame piparkooke, otsime päkapikke ja kuulame jõulumuusikat.

Aitäh teile kõigile! Kõigile, kes mind toetasid, kaasa elasid, tagant torkisid, kiitsid-laitsid, meeles pidasid, kommenteerisid. Jään kõike seda meenutama kui ühte lahedat etappi minu elus. Sest raskused on selleks, et neid võita.

Häid jõule ja olge tublid!