Üheksa faktorit, millest sõltub südameinfarkt

 (4)
ei suitsule
Corbis/Scanpix

KAALUABI: Tundub liiga lihtne, kuid tõsi, et üheksast riskifaktorist sõltub südameinfarkti tekkimine 90 protsenti. Kõikide nende faktorite vastu on võimalik midagi ette võtta, kirjutab ajakiri Doctorn.

1. Vere kõrge rasvasisaldus
Infarkti tekke suureks ohuks on LDL-kolesterooli (Low Density Lipoprotein) kõrge tase organismis. LDL-kolesterool, mis kleepub kergesti veresoonte seintele, muutub soontes takistuseks, mis hiljem võib põhjustada infarkti või insulti. Samas „head kolesterooli“ ehk HDL-kolesterooli (High Density Lipoprotein) keha vajab, et rakud saaksid talitleda. Head kolesterooli leidub küllastamata rasvhapetes, milleks on pähklid, seemned, oliivid, avokaadod, rapsiõli, kalad, mereannid, linaseemned, päevalilleõli, maisiõli.

2. Suitsetamine
Suitsetamine suurendab infarkti ohtu umbes kolm korda. Suitsetamise negatiivne mõju suureneb märgatavalt isegi siis, kui teed vaid 1-5 suitsu päevas. Suitsetades 6-10 suitsu päevas, kahekordistad oma infarkti riski. Neljakordistades päevast suitsude kogust, neljakordistad ka infarkti riski. Kas tegemist on filtriga või filtrita suitsudega, ei oma siinjuures mingit tähtsust.
Kui otsustad tervise kasuks, loobu suitsetamisest täielikult. Sest isegi kas või väikesel määral vähendamisel on oma mõju.

3. Suhkruhaigus tüüp 2
Suurendab tunduvalt infarkti ohtu. Ravi end vastavalt arsti ettekirjutusele ning kontrolli regulaarselt oma veresuhkru taset.

4. Kõrge vererõhk
Vererõhku on võimalik reguleerida tervisliku eluviisi ning ravimite abil. Vähenda oma kehakaalu, liigu päevas vähemalt 30 minutit, vähenda soola hulka toidus ning tarbi alkoholi vähem kui 30 ml päevas ning positiivne mõju vererõhule on garanteeritud.

5. Rasvumine
Rasvumine suurendab infarkti ohtu kaks korda. Eriti ohtlik on kõhu ümber kogunenud rasv. Rasvumine tekib siis, kui inimene tarbib rohkem energiat kui keha kulutab, erandid haiguste näol on nii haruldased, et neid ei tasu isegi nimetada. Erinevad dieedid lõpevad tavaliselt mõned kuud hiljem veelgi suurema kehakaaluga kui oli algkaal. Seepärast on oluline mitte järgida erinevaid dieete, vaid teha oma söömisharjumustes totaalne muutus, tehes sellest elu loomuliku osa, sest dieet mõjub positiivselt vaid ajakirjade ja dieediraamatute autorite sissetulekule, mitte sinu kehakaalule.

6. Psühhosotsiaalne stress
Psühhosotsiaalne stress on sama suure riskifaktoriga nagu rasvumine. Üksildus, armastuse ja inimliku läheduse defitsiit rüüstavad südant rohkem, kui seni arvatud. Psühhosotsiaalne stress vallandab kroonilisi põletikuprotsesse terves kehas. Armastus ja inimlik lähedus võivad aga erinevaid organeid kaitsta. Vinduv abielu ja lahutus on samavõrra infarkti põhjuste hulgas kui pinge tööl.

7. Liiga vähene puu- ja juurviljade tarbimine
Tõde on lihtne ning sellest on teadlased rääkinud ka aastaid. Ainuke viis on vähendada oma söömisega omandatud energia hulka, tarbides samal ajal kõiki organismile vajalikke aineid piisavas koguses. Liiga vähene puu- ja juurviljade tarbimine suurendab südame-veresoonkonna haigustesse haigestumise riski. Soovitav on süüa vähemalt 5 korda päevas puu- või juurvilju. Need, kes puu- ja juurvilju ei ole üldse tarbinud, võidavad juba sellest, kui hakkavad tarbima kaks kuni kolm korda päevas.

8. Vähene kehaline aktiivsus
Vähene füüsiline aktiivsus on ka suur riskifaktor. Väike jalutuskäik või aias toimetamine iga päev 30 minutit võib Sinu elu päästa. Luba endale jalutuskäike metsas või mererannas. Või miks mitte aias toimetamine või jalgrattasõit, mis mõlemad on suurepärased füüsilised tegevused.

9. Liiga suur alkoholitarbimine
Liigne alkoholitarbimine iseenesest on risk. Alkoholitarbimise vähendamine mõjub positiivselt tervisele, eriti nende puhul, kel vanust üle 50 eluaasta.