„Asja sisu on see, et me oleme rohkem kui ainult geenid,“ ütles oma avalduses Massachusettsi ülikooli meditsiinikooli juhtivteadlane Oliver Rando, „ning vanematel on meile asjadest „rääkimiseks“ palju võimalusi.“

Rando meeskond pani isased hiired alates sünnist kuni suguküpseks saamiseni madala valgusisaldusega dieedile. Seejärel uurisid teadlased nende isasloomade järeltulijaid ning täheldasid rabavaid muutuseid: teise põlvkonna hiirtel leiti sadu geneetilisi mutatsioone — eriti maksas — mis mõjutasid tugevasti nende ainevahetust. Näiteks üks järeltulijatel muutunud, Para nime all tuntud geen on oluline kolesterooli kontrolli all hoidmisel ja mõjutab ka maksa rolli lipiidide ainevahetuses.

„See on kooskõlas arvamusega, et kui vanemad on näljas, on lastel mõistlik kaloreid varuda,“ ütles Rando. Ta lisas, et teadlastele pakub huvi ka kirjeldatud hiirtele järgnev põlvkond — dieedist räsitud eelkäijate lapselapsed. Varasemad uurimused on näidanud, et just sama pere kolmas põlv on epigeneetilistest muutustest, so looma elu jooksul kuhjuvatest genoomi muutustest enim mõjutatud.

Teadlastele on veel selgusetu, kuidas geneetiline informatsioon isalt lapsele üle kandub, kuid isegi siis, kui sellele jälile saadakse, ei piirdu nende töö vaid hiirtega. Täiendavad uurimused tuleb läbi viia inimpopulatsiooni hulgas.

Allikas: healthland.time.com