Vabane stressist mõnusalt trenni tehes
Ent kui ööpäevas on kogu pika nimekirja asjade tegemiseks liiga vähe tunde ning tunned, et see tekitab stressi, ei ole midagi paremat kui kiire jalutuskäik värskes õhus või muuta kogu pinge trennihigiks. Treening on nimelt looduse kõige parem viis pingete maha võtmiseks ning rahu ja tasakaalu leidmiseks oma kehas.
Treenides kaob kehast stressihormoon kortisool. Kui oled muidu ka treenitud, suudab keha enne stressihormooni tootmist kauem vastu pidada, enne kui hakkab kortisooli tootma. Kuid vahel võib muidu nii kasulik treening olla iseenesest stressifaktor. Kui näiteks niigi pingelisse kalendrisse on lisatud kuus tugevat treeningut nädalas, võib see omakorda stressi tekitada ning keha toodab veelgi rohkem kortisooli. Väikestes kogustes on see hormoon hea, sest paneb meid kiiremini jooksma ning mitmeid asju üheaegselt igapäevaselt tegema, kuid kui seda kõike tuleb liiga palju, kurnab see nii keha kui ka hinge.
USAs on kortisooli hellitusnimi „surmahormoon“, sest keha ei talu, kui hormooni tase on kogu aeg kõrge. Tervel inimesel kõigub kortisooli eraldumine kehas igapäevaselt. Tase on kõige kõrgem hommikul ning madalam õhtul. Inimestel, kes kannatavad pikaajalise stressi käes, on kortisooli tase kõrgenenud, mis häirib elutähtsat tasakaalu aktiivsete ja lagundavate protsesside vahel kehas ning võib viia tõsiste haiguste ning teiste ebameeldivusteni. Tõsisem tagajärg on vererõhu tõus ja südame seiskumine, sest vererõhk ja pulss töötavad pidevas ülekoormuses. Lisaks tekivad uneprobleemid, keskendumisraskused või nõrgenenud vastupanu haigustele. Kortisool muudab ka ainevahetust, mille tõttu keha põletab süsivesikuid, mitte rasva, ning seda on hästi ka kaalul näha. Lihased ei suuda enam kaloreid põletada, mis selle asemel kogunevad siis rasvana kõhule ning põhjustavad kaalutõusu. Ning just kõhurasv on kõige ebatervislikum ning võib põhjustada hilisemat diabeeti.
Liigne kortisooli tase kahjustab lihaseid ning sellega treeningute tulemust, mille nimel oled pikka aega vaeva näinud. Samal ajal kui mõõdukas treening, näiteks 30-minutiline jalutuskäik, võib langetada kortisoolitaset kaheks päevaks, võib liiga tugev treening hoopis lihaseid kahjustada. Kuna kortisool muudab lihased insuliini vastu resistentseks, väheneb lihastes valgu tase ning neid ei ole võimalik suuremaks kasvatada. Seetõttu võib pikaajaline stress lihaste suurust hoopis vähendada.
Inimesel endal on raske hinnata, millal treening kasu asemel hoopis kahju hakkab tegema. Kuid treening ei tohi muutuda kunagi niigi stressirohke päeva täiendavaks stressiallikaks. Treening peab alati tekitama hea tunde. Kui mõnel päeval treenid ilma rõõmu tundmata, siis on targem treening üldse vahele jätta.
