Anni Arro meenutab: kooli hambaarstid ajasid kõik lapsed nutma
Hammastega on mul vedanud. Mul ei ole üle kümne aasta ühtegi hambaauku olnud. Seda jubedat vene puuri, millest räägitakse, ma ei näinudki, kuigi ma õudselt kartsin. Mul ongi üldse vist üks hõbeplomm, mille sain juba sellisel vahepealsel ajal, kui polnud enam neid karme puure. See on mul siiamaani suus, kirjutab Anni Arro Delfi Naisteka ja Kliinik 32 hambalugude konkursile saadetud loos.
Olen mõelnud, et peaks plommi välja vahetama, sest ta annab aeg-ajalt tunda. Näiteks vihmase ilmaga.
Kooli arstid olid tubakast kollaste näppude ja ärasuitsetanud häältega naised
Kõige jubedamad kogemused on mul seoses kooli hambaarstiga. Need kooli arstid olid tavaliselt sellised tubakast kollaste näppude ja ärasuitsetanud häältega naised. Mäletan, et astuti klassi ja öeldi, et nüüd need-ja-need tulge hambaarsti kabinetti. Siis oli selline tunne, et tahaks põgeneda. Mõtlesin, et peidan laua alla ennast ära. Nii õudne oli.
Arsti ooteruumis kõik nutsid. Kui tuli minu kord, vaadati hambad üle ja öeldi igakord pahuralt, et jälle sul ühtegi auku ei ole. Suhtumine oli selline, et sul on küll täiesti terved hambad, aga meie peame midagi tegema. Ju olid iga lapse kohta mingid rahad eraldatud.
Kästigi siis suu lahti teha ja tõmmati vatitupsuga lohakalt kollast löga hammastele. Öeldi, et nüüd sa pead suu lahti käima ja süüa ei tohi päev otsa. Kõndisime kõik siis suud lahti, rõve maitse suus. Lakk oli tehtud küll lastele puuviljamaitseliseks, aga see segunes mingisuguse medikamendi maitsega, nii et tulemus oli eriti jube.
Kinnisidee — breketid
Peale seda, kui hakkasin ise arstide juures käima, on need käimised alati väga meeldivad olnud. Tänapäeval on ju juba suhtumise vahe. Hambaarstid on viisakad, arstikabinetid kenad. Oluline on, kes su hambaarst on. Ega iga kosmeetiku või psühholoogi juurde ju ka ei lähe. Tähtis on ikka hea klapp.
Mul oli kinnisidee — breketid. Otseselt neid vaja ei olnud, aga need tundusid nii lahedad. Nende pärast tõmmati mul isegi üks hammas välja ja see oli küll vastik. Aga tahe klambreid saada oli vist nii suur, et ma unustasin selle valu kohe. Ja hea, et ma tõmmata lasin. Nüüd kui tuleb tarkusehammas, on tal lõdvalt ruumi tulla. Ruumi jääb ülegi.
Unistatud breketid osutusid aga ebamugavaks. See ei olnud üldse nii lõbus. Kõige vastikumad on breketite küljes olevad pingutustraadid. Need on ikka päris traadid ja sul kulub sõna otseses mõttes auk põske.
Puseriti hambad on lahedad
Vahepeal põhikooli lõpus või keskkooli alguses, kui tulid telesse ameerika seriaalid, tekkis korraks mõte, et äkki mul peaks ka olema sellised säravvalged hambad nagu seriaalitegelastel või et äkki mul on midagi viga. Aga siis hambaarst ütles, et mul on väga ilusad hambad ja ilus naturaalne toon ja et nii peabki olema.
Ka modellitöös ei olnud hammastega muret. Kui oled „Playboy“, pesuajakirja või „Otto“ kataloogi modell, siis neilt nõutakse ikka kerget ninaoperatsiooni ja kunsthambaid. Aga kui sa oled Vogue´i modell või teed Vivienne Westwoodi showsid, siis see võib-olla räägib sinu kasuks, kui sul on lahedad puseriti hambad. Kui võtta kasvõi Kate Moss, kellel on tegelikult puseriti hambad. Ja näeb väga seksikas välja…
Mina ei ole kunagi Playboy-kategooriasse kuulunud, nii et mulle ei ole keegi hammaste kohta kommentaari teinud. Pooldan seda, et parem hoida ja hooldada oma päris hambaid. Mulle meeldib loomulikkus, pigem olgu puseriti, saatanlikud hambad, kui sellised ühesuurused klotsid, nagu Orbiti padjad.
Minu hammaste hooldamine on see, et pesen neid hommikul ja õhtul korralikult, vahel kasutan hambaniiti. Korra tegin arsti soovitusel süvapuhastust, see oli päris mõnus. Toitumisest on samuti kõik kinni. Kui sööd ja jood korralikult, siis on hambad ka korras. Aga nagu ikka elus, on tasakaal kõige alus. Joon ikka ka meeletult teed ja kohvi ja ei mõtle sama ajal, et isver, mis mu hammastest saab. Elan lihtsalt oma elu.
