D-vitamiin toetab osteoporoosiravi
Osteoporoos on haigus, mille korral väheneb luumass ja -tugevus ning seetõttu suureneb luumurdude tekke oht. Haigust esineb kõige sagedamini naistel, kellel menstruatsioonid on lõppenud. Menopaus on normaalne etapp naise elus, mis saabub enamasti vanuses 45-55 eluaastat. Organismis väheneb siis naissuguhormooni östrogeeni tootmine ning nõnda kaob ka östrogeeni “luid kaitsev” toime.
Osteoporoosi (ja ka osteopeenia) ravi eesmärk ei ole luutiheduse suurendamine, vaid luumurdude vähendamine. Ravi ei alga mitte spetsiaalse ravimi määramisest, vaid alati alustatakse toitumise ja elustiilialaste nõuannetega. Kõigepealt tuleb organismile kindlustada piisav kaltsiumi ja D-vitamiini kogus. Kaltsiumi parim allikas on toit ning eriti just piimatooted.
Mitte ainult rõõsk piim, vaid ka kõik teised piimatooted (jogurt, keefir, juust jt) on head kaltsiumiallikad. Piimatoodetest omastab inimorganism kaltsiumi kergemini kui taimsetest produktidest. Need inimesed, kes ei tarbi piimatooteid, peaksid kindlasti juurde võtma kaltsiumipreparaate.
Eriti oluline on osteoporoosi ravis aga D-vitamiin. Viimaste aastate teadusuuringutes on leitud, et D-vitamiin on vaat et veel olulisem kui kaltsium. D-vitamiin on vajalik kaltsiumi ja fosfori imendumisel.
Kui kaltsiumi on võimalik saada ainult toiduga, siis enamik organismile vajaminevast D-vitamiinist (80%) toodetakse organismis endas, ülejäänud osa saadakse toiduga (rasvane kala, munakollane, või, pärm, toidulisandid jt).
D-vitamiini tootmine organismis algab päikesekiirguse toimel nahas ning jätkub juba maksas ja neerudes. Piisab 20-30 minutist päevas päikese käes viibimisest, et kindlustada organismile vajalik D-vitamiini kogus.
D-vitamiini vaeguse korral väheneb kaltsiumi imendumine, mis toob kaasa luukoe kaotuse ja luu mineraalse tiheduse vähenemise, mille tagajärjel omakorda suureneb luumurdude risk.
Vananedes on D-vitamiini tootmine häiritud (vitamiini eelvormi on nahas vähem, naha sünteesivõime langeb) ning seetõttu ei toodeta D-vitamiini organismis piisavalt.
Hiljutised teadusuuringud Põhja- ja Lõuna-Ameerika, Euroopa, Lähis-Ida, Aasia ja Vaikse ookeani maades näitasid, et D-vitamiini tase organismis on ebapiisav kuni kahel kolmandikul postmenopausaalse osteoporoosiga naistel ja seda isegi päikeselise kliimaga maades. D-vitamiini puudus on ülemaailmselt muutumas järjest tõsisemaks probleemiks ka seetõttu, et inimeste toitumisharjumused on muutunud ning ei viibita ka piisavalt päikese käes.
Probleemist on aru saadud ning seetõttu on paljudes läänemaades hakatud valmistama D-vitamiiniga rikastatud tooteid. D-vitamiini lisatakse piimatoodetele, mahladele, võidemargariinile, hommikusöögihelvestele.
Lisaks kaltsiumi ainevahetusele on D-vitamiinil toime ka lihaskoele. D-vitamiini puudus organismis on üks lihasnõrkuse tekke põhjusi. Kui D-vitamiini on piisavalt, siis lihastugevus säilib ning kukkumise ja luumurru tekke oht on väiksem. Teadusuuringutega on tõestatud, et D-vitamiini luumurruriski vähendava toime saavutamiseks peab päevadoos olema vähemalt 800 TÜ (20 µg) päevas.
Osteoporoosi ravis kasutatakse mitmeid spetsiaalseid ravimeid. Milline ravim on kõige sobivam, selle otsustab arst. Osteoporoos ei teki üldjuhul päevade ja nädalatega, vaid ikkagi aastatega ning seetõttu on ka osteoporoosi ravi pikaajaline, s.t kestab aastaid. Osteoporoosi ravimid on tõhusamad, kui samal ajal võetakse D-vitamiini. Osteoporoosi ravis peab inimene päevas saama vähemalt 800 TÜ (20 µg) D-vitamiini.
D-vitamiini toime osteoporoosiga patsientidel säilib ka harvema, aga suuremas doosis manustamise korral nagu üks kord nädalas või isegi üks kord kuus. Ka suuremas doosis ning harvem manustades on see ohutu ja efektiivne osteoporoosi ravi komponent. Võimalik on ka variant, kus D-vitamiin on juba lisatud osteoporoosiravimile. Sellisel juhul eraldi D-vitamiini juurde võtma ei pea.
Eestis on tehtud juba aastaid nii patsientide kui ka arstide hulgas selgitustööd D-vitamiini tähtsuse kohta, sest osteoporoosi ravi ilma piisava D-vitamiini ja kaltsiumita ei ole efektiivne. Eesti patsientide teadmised osteoporoosist, osteoporoosi ennetusest ning ravist (sealhulgas D-vitamiini osast selles) on viimaste aastatega tublisti paranenud.
Ei tohi aga unustada osteoporoosi ärahoidmist, mis algab juba varases eas ja jätkub kogu elu. Tasakaalustatud toit, igapäevane füüsiline koormus, adekvaatne kaltsiumi ja D-vitamiini kogus on esmatähtsad osteoporoosi ärahoidmiseks.
Margus Pail on Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloog
