Emakakaelavähk on tõsine haigus, mida saab ennetada


Emakakaelavähk on tõsine haigus, mida saab ennetada
Eesti Haigekassa

Emakakaelavähk on emakakaela rakust arenenud pahaloomuline kasvaja, mis õigeaegselt avastatuna on kergesti diagnoositav ja ravitav. Emakakaelavähi vorme on erinevaid, vähieelne seisund võib kesta 10 kuni 15 aastat, kuid on ka kiiresti arenevaid vorme, mistõttu tuleks end regulaarselt kontrollida.

Üheks võimaluseks ennast kontrollida on emakakaelavähi sõeluuring. Sõeluuring on ennetav uuring, mis on mõeldud eelkõige tervetele, ilma kaebuste ja sümptomiteta naistele, emakakaelavähi varaseks avastamiseks. Eestis kutsutakse emakakaelavähi ennetavale uuringule naisi vanuses 30–55 iga 5 aasta järel. 2018. aastal kutsutakse emakakaelavähi sõeluuringule naisi sünniaastatega 1988, 1983, 1978, 1973, 1968 ja 1963. Kõigi ravikindlustatud naiste uuringu eest tasub haigekassa.

Kes on emakakaelavähist ohustatud?

Emakakaelavähki haigestumisel ei ole seost pärilikkusega, seega ohustatud võivad olla kõik ning haigestuda võivad naised igas vanuses. Haiguse suurimaks tekkepõhjuseks peetakse inimese papilloomiviirust (HPV). HPV on inimeselt inimesele leviv viirus, mille kõrge riskiga tüved põhjustavad erinevate uuringute andmetel 85–100% emakakaelavähkidest. Eestis on haigestumus ja suremus emakakaelavähki üks kõrgemaid Euroopas. HPV-ga nakatumise ja vähki haigestumise riske on erinevaid. Näiteks, mida rohkem on inimesel seksuaalpartnereid ja kaitsmata vahekordi, seda suurem on risk emakakaelavähki haigestumiseks. Lisaks loetakse riskiteguriks ka suitsetamist, millel on vähki soodustav teke, kuna sigarettide suitsetamine kahjustab immuunsüsteemi. Emakakaelavähile on vastuvõtlikumad ka HIV-positiivsed ja teised nõrga immuunsusega naised.

Diagnoosimine

Emakakaelavähi varajaseks avastamiseks on oluline regulaarne kontroll naistearsti või ämmaemanda juures, kus teostatakse PAP-test, mis on valutu ning tavapärase günekoloogilise läbivaatuse osa. Eriti oluline on korrapärane PAP-testi andmine seetõttu, et emakakaelavähi varajased sümptomid jäävad naisele endale tihti märkamatuks ning ta tunneb ennast täiesti tervena. Emakakaela rakkude muutused, mis näitavad vähi võimalikku teket või varajase vähi olemasolu, on günekoloogilise läbivaatuse käigus lihtsasti avastatavad. See omakorda võimaldab ravi tulemusena täielikku tervenemist.

Peaaegu kõik kaugele arenenud emakakaelavähi juhtumid oleksid ennetatavad regulaarse kontrollis käimisega.

Kui saad kutse sõeluuringule, siis ära enam oota!

Sõeluuringu kutse saavad naised, kelle sünniaasta on kutsutavate nimekirjas. Kutse saadetakse naiste rahvastikuregistris olevale aadressile, mistõttu on oluline riigiportaalis eesti.ee kontrollida selle õigsust. Lisaks paberkutsele leiab kutsutud naine ka elektroonse kutse E-Tervise patsiendiportaalist digilugu.ee. Kui kutse on käes, tuleks kindlasti end sobivasse tervishoiuasutusse vastuvõtule registreerida ning end kontrollima minna. Ära lükka arsti juurde minemist edasi! Järgmine võimalus avaneb alles viie aasta pärast.

Kuulun sihtrühma, kuid ei saanud kutset

Uuringul osalemiseks ei pea kutset ootama jääma. Kui Sa oled 2018. aastakäigu kutsutute hulgas, siis võid endale vastuvõtuaja ka ilma kutseta kinni panna. Registreerumisel kontrollitakse teie sünniaastat ja ravikindlustuse kehtivust. Vastuvõtule minnes ärge unustage kaasa võtta oma ID-kaarti. Kui registreerite end aga näiteks raviasutuse tasulisele vastuvõtule, tuleb tehtavate uuringute (sh PAP-testi) eest ise tasuda ning neid haigekassa tagasiulatuvalt ei hüvita.


Vaktsineerimine HPV vastu

Alates selle aasta algusest rahastab riik tütarlaste HPV vastu vaktsineerimist, kuna 80% inimestest nakatub elu jooksul mõne HPV tüvega, millest ohtlikumad põhjustavad vähki. 2018.–2019. aastatel kuuluvad immuniseerimiskava raames vaktsineerimisele kõik 12–14-aastased tütarlapsed. Oluline on HPV vastu vaktsineerida enne suguelu algust. Tütarlaste vaktsineerimine toimub koolis ja seda teeb kooliõde. Ühtegi last ei vaktsineerita ilma lapsevanema nõusolekuta. Koolitervishoiuteenuse osutaja teavitab lapsevanemat ning küsib selleks nõusolekut vähemalt üks nädal enne plaanitavat vaktsineerimist.

Tasub teada

Eestis on inimese papilloomiviiruse vaktsiinid olnud kasutuses alates 2006. aastast.
2017. aasta lõpu seisuga oli manustatud ligi 32 000 vaktsiinidoosi. Ravimiametile on saadetud selle aja jooksul neli kõrvaltoime teatist. Kõik nimetatud neli kõrvaltoimet möödusid kiiresti.

Tasub teada, et HPV vaktsiin on ohutu ja efektiivne ning pakub pikaajalist kaitset. Tütarlapsi vaktsineerides tõstame nende loomulikku vastupanuvõimet vähile ning see on parim viis neid kaitsta.

HPV vaktsiin ei tähenda loomulikult seda, et edaspidised regulaarsed kontrollid naistearsti juurde tegemata peaks jätma. Oma tervist tuleb hoida ning kontrollida tuleb end sellegipoolest regulaarselt.

Ole terviseteadlik ja enneta haigusi varakult!

Lisainfot uuri www.haigekassa.ee.

Emakakaelavähi sõeluuringule saab registreerida telefoni teel
Lääne- Tallinna Keskhaigla  tel 626 1314
Ida- Tallinna Keskhaigla  tel 666 1900
Põhja-Eesti Regionaalhaigla  tel 617 1049
Fertilitas (Viimsi, Tallinn)  tel 605 9600, 605 9601
Medicum (Lasnamäe, Tallinn)  tel 605 0601
Dr Parve Naistearstid (Arvenos OÜ) Tallinnas  tel 640 5506
Tartu Ülikooli Kliinikum  tel 731 9100
Jõgeva Haigla  tel 776 6220
Viljandi Haigla  tel 434 3001
Põlva Haigla  tel 799 9199, 799 9198, Räpinas  tel 799 9243
Valga Haigla  tel 766 5100
Lõuna-Eesti Haigla  tel 786 8466 (polikliinik, kl 9–14),  tel 786 8542 (haigla, kl 9–15),  tel 786 8569
Pärnu Haigla  tel 447 3300, 447 3511
Rapla Maakonnahaigla  tel 489 0738, Märjamaal  tel 482  1495
Kuressaare Haigla  tel 452 0129
Hiiumaa Haigla  tel 463 2085
Läänemaa Haigla  tel 472 5800
Narva Haigla  tel 356 1144
Ida- Viru Keskhaigla Järve polikliinik  tel 331 1133
Ida-Viru Keskhaigla Ahtme polikliinik  tel 331 1133
Järvamaa Haigla  tel 384 8132
Rakvere Haigla  tel 322 9780