VASTUS: Kui rasedus asetseb väljaspool emakaõõnt, on tegemist emakavälise rasedusega. Valdav osa emakavälistest rasedustest asub munajuhas. Põhjuseks on munajuhade põletikud, aga ka väikevaagna piirkonnas tehtud varasemad operatsioonid. Läbipõetud põletik väikevaagnas tõstab emakavälise raseduse riski 7-10 korda. Paljudel juhtudel jäävad emakavälise raseduse tekkimise põhjused ebaselgeks.
Üldisi raseduse tunnuseid nagu iiveldus, rindade valulikkus jm. esineb emakavälise raseduse puhul ainult 30% naistest. Seejuures menstruatsiooni peetust ei tarvitse esineda 30% naistest. Emakaväline rasedus võib kulgeda kuni munajuha lõhkemiseni kaebusteta, kuid suuremal osal naistest tekivad raseduse kasvades siiski ebamäärased alakõhuvalud, määrivad vereeritused.
80-90% emakavälistest rasedustest lõppevad varem või hiljem munajuha abordiga, mille puhul kaasneb veritsus kõhuõõnde, millest tulenevalt tekivad ka kaebused. Seejuures 18% patsientidest võib emakaväline rasedus peetuda ja paraneda ka iseeneslikult ning 10-20% tekib tüsistusena munajuha rebend. Munajuha lõhkemise järgselt tekib tugev verejooks kõhuõõnde, millega kaasnevad ägedad kõhuvalud, nõrkushood kuni minestuseni, ääretult oluline on siis kiire arstiabi, sest tegemist on eluohtliku seisundiga. Munajuha lõhkemise järgselt emakavälise raseduse diagnoosimine ei valmista raskusi, küll aga nn. vaikses perioodis, kui rasedus alles kasvab, sest siis puuduvad tüüpilised kaebused.
Varasemal ajal diagnoositi Eestis suur osa emakavälistest rasedustest alles pärast munajuha rebenemist. Praegu õnnestub rohkem kui pooltel juhtudel diagnoos püstitada varem ning selleks kasutatakse ultraheli diagnostikat ja rasedusaegse hormooni määramist veeniverest. Kahjuks ei ole 50% juhtudest emakaväline rasedus ka ultraheli abil nähtav ning seda on raske eristada emakasisesest rasedusest. Ainult korduv rasedusaegse hormooni määramine verest ja selle dünaamika võrdlemine lubab teha oletusi emakavälise raseduse kohta. Paraku on selline võimalus Eestis vaid vähestes kohtades (Tartu, Tallinn).
Emakavälise raseduse kahtlusel võib teostada laparoskoopia, millega on võimalik 100% diagnoosida ning vajadusel viia läbi ka ravi. Kuna emakaväline rasedus võib iseeneslikult paraneda, siis mõõdukate kaebuste puhul võib piirduda ka arstliku jälgimisega. Väikese raseduse puhul on võimalik ravida metrotreksaadiga, mida süstitakse veeni. Eelduseks on täpne diagnoos, millega on välistatud emakasisese raseduse olemasolu. Nimelt on tegemist rakumürgiga, mida ei tohi manustada normaalse raseduse puhul. Metrotreksaat ravi õnnestub 70-90% juhtudest siis, kui on tegemist väikese rasedusega s.t. lootemuna ei ole suurem kui 2,5-3 cm.
Kirurgilisel teel (s.h laparoskoopiliselt) ravides on samuti võimalik munajuha säilitada, kui puuduvad rebenemise tunnused. Rolli mängib ka raseduse asukoht munajuhas. Rebendi puhul on vajalik munajuha eemaldada. Munajuha säilitamise korral on oluline naist teavitada, et esineb küllalt suur risk korduvaks emakaväliseks raseduseks ja ainult teatud osal patsientidest on võimalus, et allesjääval munajuhal säilub normaalne funktsioon. Ka laparoskoopiline meetod opereerimisel ei ole veel Eestis tavapärane tehnoloogia puudumise tõttu enamikes maakondades, mistõttu 70% operatsioonidest tehakse Eestis ikkagi veel kõhuõõne avamisega.
Dr. Ivo Saarma,
Naistearst,
Nõmme Erahaigla Fertilitas peaarst
