Higistamine ja kehalõhnad

 (22)
Higistamine

Teatud olukordades, nagu füüsilise pingutuse ajal või päikese käes viibides, on higistamine normaalne kehafunktsioon. Ebanormaalseks tuleb pidada liigset (hüperhidroos), kuid ka vähest või mitte üldse higistamist (anhidroos). Enamus inimeste jaoks ei ole niivõrd suur probleem higistamine, kuivõrd sellega kaasuv lõhn. Kuigi higi ise on lõhnatu, võib ta omandada ebameeldiva lõhna nahapinnal, peale kokkupuudet bakteritega.

Inimese nahas on 2 tüüpi higinäärmeid: ekriinsed ja apokriinsed. Ekriinsed näärmed (2-5 millionit) katavad enamuse kehast ja avanevad vahetult naha pinnale. Kui kehatemperatuur tõuseb, siis närvisüsteemi stimulatsiooni tõttu eritavad ekriinsed näärmed vedelikku nahapinnale jahutades keha nii aurumise kaudu. Vedelik (higi) koosneb peamiselt veest ja sooladest. Apokriinsed näärmed arenevad koos karvanääpsudega ning asuvad pea piirkonnas, kaenla all ja genitaalidel. Nad sekreteerivad rasvasemat higi rasunäärme juhasse. Emotsionaalse stressiga tõmbub juha sein kokku ja higi lükatakse naha pinnale, kus bakterid hakkavad seda lammutama. Kõige sagedamini on tugev higi lõhn tingitud just bakterite toimest higile.

Liighigistamine: sellega kaasuvad tüsistused, millal pöörduda arsti poole ja ravi

Vähenenud või puuduv higistamine: sellega kaasuvad tüsistused

Nõuanded higistamise ja kehalõhna vähendamiseks:

· Käige iga päev vannis või dušši all ning kasutage aeg-ajalt antibakteriaalset seepi. See hoiab kontrolli all bakterite arvu nahal.
· Peale pesemist kuivatage jalgu põhjalikult, kuna mikroorganismid paljunevad edukalt just niisketes kohtades varvaste vahel. Kasutage käsimüügis olevaid jalapuudreid, mis imavad higi.
· Valige naturaalsest materjalist sokid ja jalanõud, mis lasevad jalal hingata ja imavad endasse higi, hoides seega jalad kuivemana.
· Vahetage jalanõusid. Kuna jalanõud ei kuiva täielikult ära ööpäeva jooksul, siis püüdke mitte neid kanda 2 päeva järjest. Tugevalt lõhnavad jalanõud on soovitav ära visata.
· Vahetage sokke või sukkpükse üks või kaks korda päevas, iga kord kuivatades jalgu põhjalikult. Naised peaksid püüdma kanda puuvillase tallaga sukki.
· Õhutage jalgu. Käige paljajalu nii palju kui võimalik.
· Kandke naturaalsest materjalist riideid, mis lubavad nahal hingata.
· Kasutage ööseks higistavatele piirkondadele antiperspirante (eelistatult lõhnavabasid).
· Katsuge lõõgastuda. See võib aidata kontrollida stressi, mis vallandab higistamise.
· Muutke oma toitumist. Kui toidud või joogid panevad teid rohkem higistama või higi lõhnama, proovige ära jätta kofeiiniga joogid, samuti tugevate lõhnadega toiduained, nagu küüslauk ja sibul.

Nõuanded veekaotuse, kuumuse kurnatuse ja kuumarabanduse vältimiseks:

· Jooge piisavalt vett. Ärge oodake, kuni tekib janu. Kui teete füüsilist pingutust, jooge enne seda, selle ajal ja peale koormust.
· Tehke trenni jahedamal ajal, näiteks hommikul või õhtul.
· Valige sobiv riietus. Kuuma ilmaga kandke vabasid, naturaalsest materjalist riideid.
· Kuuma ilmaga kandke kübarat
· Vältige kohvi või alkoholi joomist. Need mõlemad viivad on organismi veetustava iseloomuga.
· Pöörake tähelepanu oma kehale. Ärge ignoreerige kuumuse stressi hoiatavaid tunnuseid, nagu lihaskrambid, iiveldus, pearinglus või nõrkus.