Hüpnoos: rännak oma meeltes

 (9)
magamine
magamineFoto: Panthermedia, Scanpix

Kas olete kunagi mõelnud, mida kujutab endast hüpnoos? Eelkõige seostub sellega vast midagi müstilist. Tihti võidakse arvata, et hüpnotiseerida lastes anname ennast kellegi teise meelevalda. Mida aga hüpnoos tegelikult endast kujutab ja mis sellest kasu võib olla, mõtestab lahti nõustaja-psühhoterapeut Aili Tamming.

Lühidalt öeldes on hüpnoos muutunud teadvuse seisund. Nõustaja sõnul on hüpnoosil mitmed eri tasandid. Teraapilisel eesmärgil ei kasutata kõige sügavamat hüpnoosi tasandit, mida praktiseeritakse lavahüpnoosis, sest siis ei ole inimese teadvus kogu aeg kohal. Teraapiat tehakse just selle mõttega, et inimene kogeks sügavaid asju ja suudaks neid ka meelde jätta. Lavahüpnoos tähendab eelkõige meelelahutust, hüpnoteraapia abil aga saab inimesi aidata.

Hüpnootiline seisund võimaldab väga sügavalt lõdvestuda nii, et on võimalik saada kontakti informatsiooni, mälestuste ja tunnetega, mis aja jooksul meisse on salvestunud. Soovi korral saab neid muuta ja mõjutada. Vastupidiselt levinud müüdile ei ole see ohtlik, vaid kasulik. Paljud meie sisse ladestunud kogemused, uskumused, tunded ja hoiakud on kujunenud elu takistavateks. Hüpnoos võimaldab muuta neid kogemusi igapäevast toimetulekut soodustavateks.

Kodutohtri jaanuarikuu teemad:
* Testi oma energiat ja avasta peidetud energiavarud
* Kas melatoniin aitab uinuda?
* Hüpnoos: rännak oma meeltes
* Kuidas töö, nõnda vähirisk
* Skalpelliga ja skalpellita ihu kallal
* Immuunsüsteem — keha nähtamatu kaitsja
* Põrgulik peavalu, naiselikud hormoonid
* Põnn jälle haige!
* Rahutu põie rahustuseks
* Lipitud-lapitud rikas kapsas
* Söö end tervemaks
Seotud lood:


Lastel on terav taju

“Hüpnootiline seisund on meeleseisund, milles keha ja aju töötavad tavapärasest erinevalt. Sa tunned selle ära, kui selles viibid,” usub nõustaja.

Kergel kujul hüpnootilist seisundit, milles oleme tajudele vastuvõtlikumad ja pigem tunnetame asju, kui mõtleme neist, tuleb ette igal inimesel. “Päeva jooksul veedame kõik mingi hetke sellises seisundis — kes rohkem, kes vähem. Une ja ärkveloleku piirimail on mõnikord selline moment, kui tunned, et vajud kuhugi ja ehmatad ennast tagasi,” nendib Aili Tamming.

Terapeudi sõnul tunnistavad paljud inimesed, kes on lasknud endale hüpnoosi teha, et sarnane seisund on neile tuttav lapsepõlvest. Näiteks siis, kui nad pikutasid voodis ja ema või isa tuli head und soovima. “Lapsed tajuvad ja tunnetavad hästi vanemate emotsioone. Nad võivad alateadlikult lugeda infot, mis vanemaga kaasas käib — kas vanem on kohal, on ta mõtetega ära või on ta kurb. Laps võib ka tajuda, mis põhjusel vanemas kurbus on, sest tajumise seisundis saab tunnetele ligi.”

Aili Tamming märgib, et inimese aju on kolmeosaline. Üks osa on roomajatele sarnane ajutüvi, teine on limbiline süsteem, mis on imetajatele sarnane, ja kolmandaks on ajukoor, tänu millele on inimesel mõtlemisvõime. “Kui tunneme hästi tugevaid emotsioone või oleme lõõgastunud ja suudame oma mõtted peatada nii, et ainult laisad kujutlused liiguvad justkui uitmõtetena läbi pea, kuid emotsionaalselt on hea ja rahulik olla, siis ongi töös limbiline süsteem. Laste taju on seetõttu teravam, et neil ei ole ajukoor veel nii tugevalt välja arenenud või on alles kasutusele võtmata,” selgitab nõustaja.

Mälestustega kontaktis

Tegelikult puutume hüpnoosilaadse seisundiga kokku palju tihemini, kui oskame arvata. Näiteks kui mõne telesaate ajal on reklaamipaus, siis väga tihti juhtub, et selle asemel, et minna võileiba tegema, unustame hoopis ennast ekraanile vaatama. Reklaamis nagu oleks midagi, mis naelutab tähelepanu endale. Eriti sageli võib seda hüpnotiseerivat mõju märgata just väikeste laste puhul. “Laps kaob sinna ära, kogeb ja tajub seda. Ta ei kuule ega näe muud peale selle reklaami. Seda liigitatakse kerge hüpnoosi vormi alla,” ütleb terapeut.

Vahel vajub inimene iseeneslikku hüpnoosi. Kõigil on ju hetki, kus tähelepanu ja teadvus justkui ei viibi siin ja praegu. Istud ja unistad, meenutad näiteks eelmise õhtu kohtingut või kontserdielamust. “Inimese pilk on siis klaasistunud ja on näha, et ta on kontaktis millegagi, mis on teda tugevalt enesesse haaranud. Kui sõidame autoga ja tee on väga selge, siis mõnikord ei ole meeles, kuidas ühest kohast teise saime. Ei mäleta vahepealset ümbrust ja see on ka märk, et olime “kuskil ära” ja kergelt distantseerunud. See ongi iseeneslik hüpnoos, kui oled tugevalt kontaktis oma mälestustega või kujutelmadega sellest, mis tulevikus juhtuma hakkab.”

Kas ennustajad ja müügimehed kasutavad hüpnotiseerivaid võtteid? Kas vastu tahtmist saab kedagi hüpnotiseerida? Kuidas hüpnootiline seisund tekib ja mil moel hüpnoos meile kasulik on, loe juba edasi Kodutohtri jaanuarikuu numbrist.