Mammograaf AS juhatuse liige Silver Raudsepp soovitab igal vähemalt 40aastasel naisel käia regulaarselt rinnauuringutel. “Ekslikult arvatakse, et ainukeseks rinnahaiguse avastamise võimaluseks on mammograafia, mida tehakse sõeluuringu käigus üle 45aastastele naistele, kuid tegelikkuses on mitmeid teisi rindade uurimise võimalusi,” selgitas Raudsepp. Näiteks on lisaks mammograafiale võimalik rindu uurida ka ultraheli või magnetresonantstomograafia abil.

Kõige levinum ning esmane rinnauuring on siiski mammograafia, mille käigus tehakse rinnast röntgenpilt ehk mammogramm. Mammogramme tehakse eelkõige sõeluuringutena, et avastada varajases staadiumis rinnavähki nendel naistel, kes ise veel mingeid muutusi ei tunne. Samuti uuritakse mammogrammi abil naisi, kes kaebavad näiteks tükikest rinnas, rinnavalu või eritist rinnanibudest.

Kasutatav röntgenkiirgus ei mõju kahjulikult

Mammogrammi tehakse spetsiaalse röntgeniaparaadiga, mis näeb välja kui ristkülikukujuline karp, mille sees on röntgenkiiri tekitav toru. “Seda aparaati kasutatakse ainult rinnauuringuteks — spetsiaalsed lisaseadmed tagavad selle, et röntgenkiirgus jõuab ainult rindadeni ehk mammogrammi ei tasu karta. Saadav kiirgusdoos on väga väike ning ei mõju naise tervisele kahjulikult,” lausus Raudsepp.

Kui veel kümme aastat tagasi kasutati vaid röntgenfilmil põhinevat mammograafiat, on seda tänaseks asendanud digitaalne mammograafia, kus röntgenfilmi asendavad detektorid, mis muudavad röntgenkiired elektrilisteks signaalideks ning mille abil luuakse rinnast pilt, mida arvutiekraanil vaadata. “Digitaalse mammograafia seadme abil on uuringute läbiviimine kiirem ning võimaldab uurida lühikese ajajooksul rohkem naisi, mis omakorda tähendab, et võimalikke vähkkasvajaid ning muid muutusi avastatakse varem ning rohkem,” selgitas Raudsepp meetodite erinevust. AS Mammograafis kasutatakse mammogrammi tegemiseks Philipsi Microdose masinat, mis on oma ala tippmasin ning mille kiirgusdoos on väga madal.

Lisaks mammograafiale kasutatakse täiendava uuringuna rindadega seotud probleemide tuvastamiseks ultraheliuuringut, mille abil pildistatakse rinna sisemust. Rindade ultraheliuuringuga on võimalik välja selgitada nii rinnaprobleemide olemust kui laiendada rinnavähi varajase avastamise võimalusi. “Rindade ultraheli kasutatakse tänapäeval esmajoones selleks, et aidata diagnoosida probleeme, mida arst on patsienti läbi vaadates märganud ning et määratleda võimalikke muutusi, mida on näidanud mammogramm,” kirjeldas Raudsepp. Näiteks aitab ultraheliuuring kindlaks teha, kas muutunud koht on tahke, mis võib tähendada healoomulist koetükki või ka pahaloomulist kasvajat, või hoopis vedelikuga täitunud, mis enamasti tähendab healoomulist tsüsti. Samuti võib ultraheli abil näha ka teisi probleemse piirkonna omadusi.

Raudsepp toob välja, et ultraheliuuringut tasub kaaluda rindade uurimiseks ka seetõttu, et mammogrammide abil ei leita üles kõiki rinnavähke. “Mõnda rindade muutust või hälvet ei ole mammogrammi pealt näha või on seda raske tõlgendada. Näiteks on eriti raske mammogrammilt näha vähki, mis on tihketes tihedates rindades, milles on palju rinnakudet ja vähem rasva,” selgitas Raudsepp ning lisab, et ultraheliuuring on ka üks viisidest, kuidas uurida naisi, kellel on raseduse ajal probleeme rindadega või ei tohi mõnel muul põhjusel röntgenkiirgusega kokku puutuda. Lisaks kasutatakse ultraheliuuringut abivahendina rindade biopsia ehk koeproovide võtmiseks.

Kolmanda võimalusena on võimalik rindu uurida rindade

… magnetresonantstomograafia abil. Tegemist on uuringuga, kus kasutatakse tugevat magnetvälja ning raadiolaineid kehaosa või organi detailse pildi koostamiseks. “Magnetresonantstomograafiat teostatakse eelkõige lisauuringuna neil patsientidel, kelle puhul on kahtlus mitme vähikolde olemasoluks samas rinnas,” lausus Raudsepp. Tema sõnul ei tasu ka rindade MRT uuringut karta, kuna siiani pole tuvastatud ei magnetvälja ega raadiolainete tervisele kahjulikku mõju. Siiski on keelatud uuringule minna südame stimulaatoriga inimestel ning neil, kes kardavad kinniseid ruume. Samuti tuleb arvestada, et MRT uuringul kasutatakse kontrastainet, mida süstitakse veeni ehk enne uuringut paigaldatakse veeni kanüül.