Igal aastal pea 600 uut ohvrit: oska rinnavähki ennetada ja ära tunda


Igal aastal pea 600 uut ohvrit: oska rinnavähki ennetada ja ära tunda
Panthermedia, Scanpix

Eestis diagnoositakse igal aastal peaaegu 600 uut rinnavähi juhtu ning üle 30% neist on avastamise hetkel juba kaugelearenenud staadiumis — see peaks andma mõtteainet igale naisele. Mida varem haigus avastatakse, seda paremad on ravitulemused. Enda regulaarne kontrollimine on väike ja olematu vaev võimalike hooletusest tulenevate tagajärgede kõrval.

Varajases arenguetapis ei põhjusta rinnavähk üldjuhul mingeid vaevusi, kirjutab rinnavahk.ee. Seetõttu võib tekkinud probleem hõlpsasti kahe silma vahele jääda.

Peamiseks leiuks on tihenemine või “tükk” rinnas, kuid see ei pruugi alati olla pahaloomuline kasvaja. Avastades rinnas sõlmekesi või tihendeid, tuleb siiski end kontrollida lasta.

Võimalikud ohumärgid:

  • sõlmed või tihendid rinnas
  • muutused rinna kujus, suuruses või nahavärvis
  • rinnanibu või naha sissetõmme
  • eritis rinannibust
  • valu või ebamugavustunne rinnas
  • rinna punetus, apelsinikoore taoline nahk, haavandumine
  • suurenenud kaenlaalused lümfisõlmed

Kaebused võivad olla tingitud ka haiguse siiretest teistesse kehaosadesse, näiteks seljavalu, peavalud või ka üldised vaevused — väsimus, nõrkus, iiveldus, isutus.

Seotud lood:

Selliste märkide esinemise korral tuleks kindlasti esimesel võimalusel lasta oma rindu kontrollida.

Kuidas end ise kontrollida?

Enesevaatlust soovitatakse teha kord kuus kindlal päeval. Suguküpsetel naistel on selleks parim aeg 7 päeva pärast menstruatsiooni algust.
Rindade vaatlust peaksid tegema kõik üle 20-aastased naised, et osata hinnata rinnanäärmete tavalist seisundit ja märgata õigeaegselt neis tekkivaid muutusi.

Rindu vaadeldakse peegli ees seistes, esmalt käed külgedel, siis ülestõstetud kätega. Kontrolli teostatakse ka lamades.

Pööra tähelepangu järgmisele:

  • kas rinnad on tavapärase kuju, suuruse ja asetusega
  • kas nahk on sile ja ühtlane
  • kas nahk ja rinnanibud on tavalist värvi
  • kas ei esine sissetõmbeid, haavandumist või eritist
  • kas rinnanibud liiguvad kätt tõstes ülespoole
  • kas kaenlaalused, rangluupealsed ja -alused lümfisõlmed ei ole suurenenud

Vasakut rinda kombatakse parema käe sirgete sõrmedega kergelt vajutades. Alustatakse rinnanibust, liikudes kergete ringjate liigutustega väljapoole. Selliselt kombatakse läbi kogu rind ja kaenlaalune piirkond. Sama korratakse parema rinnaga, kompamist teostatakse vasaku käega.

Kes on kõrge riskiga naised?

Enesekontrolli peaksid kindlasti tegema rinnanäärme vähi riskigruppi kuuluvad naised, kelle esimese põlve sugulasel (emal, õel) on olnud rinnavähk, kes on ise juba põdenud rinnavähki või kelle rinnanäärmes on leitud healoomuline moodustis, mida hinnatakse vähieelseks.

Rinnavähk on käega katsudes leitav, kui tema diameeter on umbes 1 cm ja kaal 1 g, kuid selline kasvaja võib olla levinud lümfisõlmedesse. Pindmised kasvajad on katsumisel kergemini leitavad. Sügaval näärmekoes paiknev kasvajakolle ei pruugi olla käega katsudes avastatav isegi siis, kui selle läbimõõt on suurem kui 1 sentimeeter. Mammograafilise uuringuga on võimalik rinnavähki avastada 3-5 aastat varem kui kliinilisel uuringul (enne kui rinnavähk muutub käega katsudes leitavaks).

Loe lähemalt rinnavähist, selle tekkepõhjustest, riskifaktoritest ja ravist ülevaatlikku informatsiooni andvalt leheküljelt www.rinnavahk.ee