Ühel päeval, vaadates end peeglist, mõistame äkki, et oleme hetkega muutunud laiadeks konnadeks. Alles olime printsessid , nüüd aga järsku konnad!

Ja siis jõuab meieni arusaam, et on kibekiiresti vaja alustada dieediga. Et paari nädalaga — hästi kiirelt — maha võtta see, mis aastatega lisandunud on.

Kui võiksime lihtsalt kokku lugeda oma söödud saiakesed, kõikvõimalikud rasvased suitsutooted ja joodud õlu, siis kaotaks meie entusiasm oma võimsuse. Mõistaksime, et muutused peaksid olema globaalsed, igapäevased ja eluaegsed.

Ent meie, toetudes kõikvõimalikele dieetidele, üritame üheainsa hetkega kõik korda ajada. Ja kõige põnevam — see õnnestubki: kilod kaovad … koos meie enesevalitsusega. Ning siis tuleb kõik tagasi, hea veel, kui lisa ei tule. Nüüd asume otsima uut meetodit. Surume hambad risti deviisi all: „Kas suren või võtan alla!“ Haarame lennult uue imevahendi, mis lubab kõige lühema ajaga teha meist just sellised, nagu vaja ning unustame seejuures, kellele seda vaja on.

Miks siis uus? Aga sellepärast, et iga dieet mõjub vaid korra elus. Dieet on organismi jaoks söögistress. Organism kohaneb sellega ja pöördub oma normi tagasi. Kui me muidugi pole oma dieeti pooleli jätnud enne. kui organism harjuda jõuab.

Meie soovil: „Mida küll süüa sellist, et alla võtta!“ baseerub tohutu ärikompleks, mis annab meile seda, mida me tahame — uue, kiire ja kerge vahendi. Ent tulemus on ikkagi üks: dieet pluss sport = kaalukaotus. Niipea kui vähe lõdvemalt võtad. on kilod kohe tagasi.

„Lehmakese“ kommid pole mitte nimetus vaid hoiatus

Kaasaegne mobiilsus on globaalne illusioon. Paraku ei liigu meie keha eriti. See on peaaegu liikumatu kogu päeva jooksul. Ent söök koos kõikide maitsetugevdajatega, aja puudus, et korralikult süüa teha ning pidev rutt ei anna meile võimalustki kaalust alla võtta. Normaalsete eluviiside korral koos mõõduka liikumise ja kasuliku toitumisega ei olekski dieete tarvis. Kusagil pole teada antud, et saledad ja harmoonilised kreeklased oleksid dieete pidanud …

Dieet on meie aja eripära

Kõigepealt müüvad tootjad — kasutades ära meie soovi kõike jõuda — meile ebakvaliteetseid poolfabrikaate. Seejärel kinnitavad teised meid meie teise vajaduse külge — olla veetlev — ning pakuvad välja dieete.
Nad võitlevad omavahel meie raha pärast, meie aga jagame seda lahkelt nii ühtedele kui teistele, ning nii kujunebki suletud ring. Reaalsuses astume ühe sammu edasi, kaks tagasi.

Ühes lasteaias tehti katse. Ühel päeval anti lastele saia, teisel musta leiba. Saia efekt oli kiire aktiivsuse tõus ja sama kiire langus. Musta leiva puhul lisandus aga energia järkjärgult pärast sööki.
Miks me siis ikkagi valime saia, teades selle mõju? Eks ikka sellepärast, et tahame olla aktiivsed ja efektsed. Tänapäeval hinnatakse inimest selle järgi, kui palju ta on jõudnud ära teha — ja pole üldsegi oluline, millise hinnaga.

Harjumus on meile ülalt antud

On vedanud nendel, kes on lapsest saadik õpetatud olema füüsiliselt aktiivne ning on ära hellitatud hea toiduga. Lapsepõlves omandatud harjumused jäävad meiega alatiseks. Ent nooruses ja küpses eas üritab inimene kohaneda oma ümbrusega. Ning selletõttu võivad tahaplaanile nihkuda ka lapsepõlves saadud harjumused.

Pealegi mõjuvad meile kohad kus me pidevalt viibime: elukohad, töökohad ning isegi kauplused. Samuti mõjutavad filmid, mida sageli vaatame. Ekraanil nähtu astub meie ellu.

Kuidas luua endale kasulikke ja meeldivaid eluviise:

1. Vaata neid, kes on sinu kõrval: kuidas nad elavad, mida söövad, kas nad tegelevad pidevalt jooga või spordiga?
2. Kuidas elavad sinu kolleegid ja naabrid?
3. Kas tahaksid olla nendesugune?
4. Kas pole mitte aeg ümbruskonda muuta?
5. Kas sinu armsad on väärt seda, et nendele sarnaneda, või tuleb sul endal kohaneda nende õllejoomise ja istuva eluviisiga?