Istuv töö on selja surm

Iga neljas eurooplane kaebab seljavalu, ligi pool töötab valutekitavas asendis ning iga kolmas peab tassima raskeid esemeid. Naised puutuvad füüsiliste riskiteguritega vähem kokku, kuigi korduvaid käe- ja randmeliigutusi ning töötamist valutekitavas või väsitavas asendis esineb mõlema soo puhul võrdselt.

Luu- ja lihaskonna vaevused on Euroopa Liidus levinuim tööga seotud terviseprobleem ja suurim töölt puudumise põhjus pea kõikides liikmesriikides.

Stress

Stressi seostatakse seljavaluga sageli: “Ma tundsin, et selg hakkab haigeks jääma, sest olen juba paar nädalat olnud pinges ja närviline.”

Teaduslikud uuringud väidavad, et kroonilise seljavalu risk suureneb oluliselt, kui inimene on pidevas stressiolukorras, eriti siis, kui töö ei paku rahuldust. Stress mõjub nii kehale kui ka vaimule. Üks peamisi on lihaspinge. Kui teie seljalihased tõmbuvad kokku ja jäävad sellisesse seisundisse, suureneb surve lülivaheketastele ja ajapikku mõjub nendele kahjustavalt.

Liiguta ennast!

Aktiivseks liikujaks jäämine on parim viis seljavalusid vältida või nendega hakkama saada. Parim viis on regulaarselt võimelda. See:

vähendab võimalusi seljavalu tekkeks;

vähendab valu tugevust ja tekitab parema enesetunde;

kiirendab taastumist;

laseb sul tegelda naudingut ja rahuldust pakkuvaga.

Lihtsate harjutuste tegemine suurendab rõõmuhormoonide ehk endorfiinide hulka, mis on looduslikud valuvaigistid. Endorfiinide tekitamiseks sobivad ka nii lihtsad viisid nagu käimine ja ujumine.

Pole mingit vajadust teha midagi keerulist, osaleda võistlustel või joosta medalite pärast. Piisab väikestest muutustest igapäevases elus.

Liigutamist pole vaja karta, ütleb Walesi füsioterapeut Sarah Key. Vaba liikumine viib olulistele rõhumuutustele lülisambas, mis aitab kaasa diskide e kõhreliste lülivahekestade ainevahetusele. Ka diskid koosnevad eluskoest! Voodis lebamine teeb asja ainult halvemaks.

Läheb ise mööda?

Enamikul seljavalu juhtudel pole tegemist millegi väga tõsisega ja need mööduvad iseenesest kuni 6 nädalaga.

85% juhtudel ei leita valule ainust ja selget põhjust.

7% seljavalutajatest muutub see krooniliseks tõveks. Just neile langeb kõige suurem osa vastavatest sotsiaal- ja tervishoiukulutustest.

Noortel on rohkem ägedaid ja kiireid seljavalujuhte, vanematel kulgeb haigus rohkem krooniliselt. Meestel-naistel suurt vahet pole.

Mõned tööalad brittidel, mis rohkem seljaprobleeme tekitavad:

autojuhid, kes sõidavad üle 40 000 kilomeetri aastas, puuduvad töölt 22 päeva, samal ajal kui vähem sõitjad puuduvad seljavalu tõttu keskmiselt 3 päeva;

telefoniga töötegijad, kes ei kasuta käed-vabad-süsteemi;

töötajatel, kes kasutavad üle kahe tunni päevas telefoni ilma käed-vabad-süsteemita ja samal ajal peavad ka arvutit kasutama, esineb pooltel kaelavalu ja kolmandikul alaseljavalu;

umbes 60% suurkaupluste kassatöötajatest esineb aasta jooksul alaseljavalu.

Ravi põhimõtted, kui pole tõsise haiguse märke:

valuvaigistid koos igapäevase aktiivsusega;

vajadusel muu ravi;

tagasi tööle nii kiiresti kui võimalik;

voodis lamamine on vastunäidustatud.

Töökoht ei tohi kaduda

Kuigi kõige parem on selliseid vaevusi ennetada, on luu- ja lihaskonna vaevustega inimestele oluline, et neil aidataks töökohta säilitada ning nad saaks vajadusel tagasi tööle tulla.

Tõendusmaterjal näitab, et seljavalude puhul on oluline säilitada aktiivsus ning naasta tavategemiste juurde niipea kui võimalik. Mida kauem inimene töölt eemal on, seda raskem on tagasi minna. Patsiendid, kes pöörduvad normaalse igapäevaelu juurde tagasi kiiremini, tunnevad end tervemana, kasutavad vähem valuvaigisteid ja stressavad vähem.

Britid soovitavad tööle tagasi minna isegi siis, kui valu pole veel lõplikult kadunud. Kui tööle minna ikkagi ei saa, siis soovitatakse töökohaga kontakt säilitada ja pöörata tõsist tähelepanu taastusravile.

Kallis haigus

Luu- ja lihaskonna vaevused on ka kulukad nii otseste kulude (kindlustus, hüvitised, arsti- ja halduskulud) kui ka kaudsete kulude (tootluse vähenemine) tõttu.

Mõnes riigis põhjustavad luu- ja lihaskonna vaevused 40% töötajatele makstavate hüvitiste kuludest. Nende tõttu väheneb ettevõtete kasumlikkus ja suurenevad riigi sotsiaalkindlustuskulud.

Euroopa liidu tööhõive, sotsiaalküsimuste ja võrdsete võimaluste voliniku Vladimir Spidla sõnul on luu- ja lihaskonna vaevuste vastane võitlus EL-i prioriteet.

Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Agentuuri direktori Jukka Takala hinnangul on töötajate tervis, heaolu ja töökvaliteet tugevas seoses majandusliku õitsenguga, sest kuigi töönädal on lühenemas, kasvab samas töötempo.

Faktid arenenud riikidest:

Pool täiskasvanutest on aasta jooksul tundnud alaseljas valu.

80% täiskasvanuist on elu jooksul tundnud seljavalu.

Seljavalutajate hulk kasvab koos vanusega.

Lülisamba ehitus

Lülisammas koosneb 33 üksteise peal paiknevast luulisest lülist, ülemised neist on eraldatud 24-kõhrelise lülivaheketta e diski abil. Sammast aitavad koos hoida lülidevahelised liigesed ja tugevad sidemed. Tulemuseks on konstruktsioon, mida iseloomustab nii tugevus kui painduvus.

Keerukast ehitusest hoolimata on lülisammas vigastatav ja peab taluma suurt koormust. Lülide sees kulgeb selgrookanal, mis kaitseb seljaaju. Diskides puuduvad veresooned ja seal on vähe närvikiudusid.

Veresoonte puudumine tähendab, et ainevahetus toimub seal läbi liikumise — ehk siis kõhrkude toimib seal nagu käsn.

Kõige halvemad asendid seljale on:

küljele pööramine ja ette kallutamine;

koormuse haaramine, samal ajal keha tahakallutamine;

pikka aega toolil istumine;

pikaaegne põlvitamine või kükitamine.

Raskuste tõstmine

Tasasel pinnal seistes ja püstiasendis peetakse tõstetava eseme kaalupiiranguks meestel 25 kg ja naistel 15.

Raskuse tõstmise teeb raskemaks ja ohtlikumaks:

ebatasane, libe pind;

käepidemete puudumine jm probleemid raskuse haaramisel ja kinnihoidmisel, sh teravad nurgad, määrdunud, libe pakend jne;

massi ebaühtlane jaotumine;

raskuskeskme suur kaugus kehast, mis tekitab kangiefekti.