Kas suudaksid tappa

 (16)
Aju mõistatused
Corbis/Scanpix

Paljud kõhklevad, keerutavad vastust andes või ütlevad, et ei suuda, kuigi möönavad, et teoreetiliselt ehk ikka laseks maha küll. Kuid manades kõigis oma detailides silme ette olukorra, kus peab sihtima head tuttavat, muutub otsus üha eitavamaks.

Emotsioonid ja moraalne dilemma

Värske, ajakirjas Nature avaldatud uurimus kinnitab, et aju otsmikusagara kahjustusega inimesed teevad vähem konkreetse inimesega kaasnevatest emotsioonidest lähtuvaid kalkulatsioone.

See, mis enamuses tekitab rasket sisemist võitlust, on neile äärmiselt loogiline ja lihtne otsus — ohverdades ühe inimese elu, päästame paljude teiste elud.

Lõuna-California Ülikooli, Harvardi Ülikooli, Caltechi ehk California Tehnoloogiainstituudi ja Iowa Ülikooli ühistöös valminud uuring näitab, kuivõrd tähtsat osa mängivad emotsioonid moraalsete dilemmade lahendamisel.

Vaid siis, kui emotsioonid on välja lülitatud, saame teha mustvalgeid õige-vale otsuseid. Emotsioonidega inimestele aga, kes me absoluutses enamuses siiski oleme, tunduvad sellised otsused enamasti ebaloomulikult ja ebainimlikult jäised.

Muidugi on eelnev näide julmalt ekstreemne ja ka uuringukirjeldus mitte väga sagedast olukorda peegeldav, kuid dilemmad, mis iga päev meie ees seisavad, on sarnased. Kas öelda otse ja pöörata suure tõenäosusega tülli või proovida võtta rahulikult? Kas valida mõistust pimestav armastus või ratsionaalne arvestus?

Uuringus osales 30 inimest, nii mehi kui naisi. Kuuel neist oli ajukoore kahjustus ühes kindlas otsmikusagara piirkonnas, kaheteistkümnel oli ajukahjustus teistes ajuosades ja veel kaheteistkümnel polnud mingeid teadaolevaid ajukahjustusi.

Ajukahjustus viib oskuse kaasa tunda

Otsmikusagara vigastustest võivad tekkida iseloomumuutused — meeleolumuutused, mõtlemisvõime häired ja ka moraalse kontrolli nõrgenemine. Meditsiinis nimetatakse seda frontaalsagara sündroomiks.

“Kuna neil on ajukahjustus, siis on neil reaalses elus ka abnormaalsed sotsiaalsed emotsioonid. Neil pole empaatiat ja kaastunnet,“ ütleb Ralph Adolphs, psühholoogia ja neuroloogiaprofessor California Tehnoloogiainstituudist otsmikusagara kahjustusega katsealuste kohta.

Kui teised katsealused olid sellistes moraalsetes dilemmades, nagu eespool kirjeldatud, silmitsi otsustamisraskustega ning kõhklesid, siis otsmikusagara kahjustusega katsealused said eriti kainete, emotsioonitute mustvalgete otsuste tegemisega oluliselt paremini hakkama.

Nagu märkis Antonio Damasio, Lõuna-California Ülikooli aju ja loovuse instituudi direktor, pole neil inimestel otsustamisel moraaliga mingit konflikti. “On küsimus, kas sotsiaalsed emotsioonid on vajalikud, et teha selliseid moraalist lähtuvaid otsuseid,” küsib Adolphs.

Sotsiaalne norm või emotsioon

See uuring võib aidata edasi ka klassikalises filosoofilises vaidluses, kas inimesed teevad moraaliotsuseid lähtuvalt sotsiaalsetest normidest või emotsioonidest ja kuidas need omavahel seotud on. Muidugi aitab see uuring edasi ka töödes, mis hindavad erinevate filosoofiate elulisust — kas nad on inimloomusega kokkukäivad või mitte, sest näitab tavalise inimese võimetust lähtuda rangelt vaid otsuste külmast kaalumisest.

Seega — kas kohus, kes peab asjaolusid kaaluma kinniseotud silmadega ning lähtuma vaid seadusest, on üldse võimeline seda tegema? Või teeb ta täna otsuseid liigagi emotsioonidest lähtudes?

Muideks, kuidas lahendaksite teie loo alguses toodud dilemma, kui teile jääb tõesti ainult kaks vastusevarianti?

Ajakirja Nature materjalide põhjal