Kodutohter: kaaslase raske haigus paneb paarisuhte tõsiselt proovile
Esialgu võib elukaaslase haigus emotsioonid ja senise elukorralduse päris pea peale pöörata. Kuidas kõigega toime tulla ja elada paarina nii täisväärtuslikult kui võimalik, sellel teemal aitab kaasa mõtiskleda pereterapeut Pille Murrik.
“Kui mõelda toimetuleku peale, siis suur osa sellest on emotsionaalne pool. Teine pool on see, mida haigus endaga kaasa toob ja kuidas nende mõjudega toime tulla,” alustab pereterapeut. “Emotsionaalse poole pealt on esmalt tavaline kriisireaktsioon: šokk, siis reaktsioonifaas, kus on kõikvõimalikud tunded, edasi tuleb kohanemine ja siis leppimine, mis tähendab muutustega toimetulekut ja eluga edasiminekut. Emotsionaalses pooles on kindlasti palju muret, teadmatust, hirmu, abitust, kurbust, samuti viha ja süütundeid,” räägib Pille Murrik.
“Haigusega toimetulek paarisuhtes oleneb hästi palju sellest, milline on suhte vundament, mis on ühised väärtused ja missugused on senised suhtlemisviisid. Kui inimesed on harjunud asjadest avatult rääkima, nad ei karda olla haavatavad ega näidata ja jagada tundeid, siis on suurem tõenäosus, et nad saavad keerulises olukorras asjadest rääkida. Kui seda ei ole seni tehtud, siis võib see olla oluliselt raskem.
Oluline on, millele keskenduda
Inimesed on erinevad ning käituvad omamoodi ka siis, kui neid tabab tõsine tervisemure. Mõni võib tunda ennast süüdi hoolimata sellest, kas ta on haiguse saamist kuidagi mõjutanud või mitte. Teine võib muutuda tujukaks, tõmbuda endasse ja hakata suhtlemist vältima. Kolmas võib liialt partneri külge klammerduda ja armukadetseda, soovides, et teine pool suunaks kogu oma tähelepanu ja aja temale. Kõigi nende tunnetega toimetulekus mängib suurt rolli see, missugune inimene oma olemuselt on.
“Haigestuja poole pealt oleneb palju enesehinnangust ja identiteedist ehk sellest, mis pilt tal iseendast on. Inimesel, kes on endaga kontaktis ja teab oma väärtust, on suurem tõenäosus kriisiolukorras toime tulla. Kui inimene eneses kahtleb ja tema enesehinnang on madal, siis olukorras, kus ta sõltub rohkem teisest, kardab ta enam teist kaotada,” lausub Pille Murrik. “See on loomulik, et kõhklused ja kahtlused tekivad. Hea oleks, kui inimene suudaks mõelda sellisest vaatenurgast, et mis on see, mida ta saab mõjutada, ja mis ei ole tema mõjuväljas. Kas on mõtet tegeleda sellega, mida nagunii muuta ei saa ja mis tekitab stressi? Või peaks tegelema sellega, mida muuta saab? Me ei tea, kaua me elame, aga kuidas elada oma elu nii hästi kui võimalik?” soovitab terapeut endalt küsida.
Inimesed väärtustavad ennast liiga sageli selle kaudu, mida nad teevad, mitte selle kaudu, kes nad on. Kui näiteks mees haigestub ning seetõttu saabuvad suured muutused, muu hulgas väheneb pere sissetulek, siis ta võib mõelda, et kellele teda vaja on, ta on perele koormaks ja elul polegi enam mingisugust mõtet. “Selline suhtumine kindlasti raskendab olukorda,” usub Pille Murrik. “Inimesel, kes on endaga heas kontaktis, on küll raske, aga ta vaatab ikkagi, kuidas selles olukorras toime tulla.”
Haige eest hoolitsemine nõuab pingutust ja aega ning on tihti emotsionaalselt keeruline. Kuidas uue olukorraga kõige paremini toime tulla, loe juba Kodutohtri aprillinumbrist.
