Kõik, mida sa pead munasarjavähist teadma

 (43)
Kõik, mida sa pead munasarjavähist teadma
Scanpix

Kasvaja.net selgitab, mis on munasarjavähk, kuidas seda ennetada ja ära tunda.

Fakte munasarjavähi kohta:

  • epiteliaalse munasarjavähi esinemissagedus on maailmas viimase kümne aastaga oluliselt kasvanud
  • kõige suurem on haigestumus Põhja-Euroopas ja Põhja-Ameerikas, madalaim Aasias
  • Eestis diagnoositakse aastas 150-160 munasarjavähi esmasjuhtu
  • Eestis on suurim haigestumus munasarjavähki vanuses 55-74 eluaastat
  • epiteliaalne vähk on kõige sagedasem munasarjavähi alaliik. Kõige rohkem naisi sureb naissuguelundite pahaloomulistest kasvajatest epiteliaalse munasarjavähi tagajärjel.
  • epiteliaalse munasarjavähi tekkepõhjused on ebaselged
  • munasarjavähiga naistel on varajased kaebused ebamäärased, seetõttu on kolmveerandil juhtudest diagnoosimise hetkel tegemist juba kaugelearenenud haigusega. Ainult väike osa naisi jõuab ravile, kui haigus pole veel kaugele arenenud ja sellest on võimalik täiesti terveks ravida.


Munasarjavähi peamised riskitegurid

  • vanus. Keskmine vanus haigestumisel on 59 eluaastat. Enamasti esineb haigus perimenopausis või menopausis.
  • perekondlik anamnees
    • suurem risk munasarjavähki haigestuda on naistel, kelle lähisugulastel on olnud munasarjavähki, rinnavähki või soolevähki. Eriti ohustatud on naised, kelle mitmel lähisugulasel olnud mõni eespool nimetatud pahaloomuline kasvaja.
  • haiguse tekkerisk on suurem
    • naistel, kes pole sünnitanud
    • naistel, kes pole rasestunud
    • naistel, kellel esimene sünnitus on olnud pärast 35. eluaastat
  • risk munasarjavähki haigestuda on väiksem, kui pikema aja vältel on kasutanud (aastaid) rasestumisvastaseid tablette.


Munasarjavähi tunnused

Seotud lood:

Varased haigusnähud on tavaliselt väga ebatüüpilised

  • ebamugavustunne kõhus (aeg-ajalt „täiskõhu“ tunne)
  • isutus, iiveldus; seedetegevuse häired: võib esineda kõhukinnisust
  • menstruatsioonitsükli häired
  • veritsus menopausis
  • kõhu suurenemine (vedeliku tõttu, mida toodavad kasvajalised munasarjad)
  • valud (seoses  kõhu suurenemisega astsiidivedelikust, kasvaja leviku tõttu kõhuõõnes)
  • kaalulangus kasvaja leviku tõttu

Seetõttu on alati oluline pöörata tähelepanu ebaselgetele kaebustele kõhu piirkonnas. Regulaarselt tuleb käia günekoloogilises kontrollis (soovitatav kord aastas).


Munasarjavähi diagnoosimine

  • kuulatakse ära kaebused, uuritakse vähi esinemist suguvõsas
  • günekoloogiline läbivaatus koos PAP-testi analüüsi võtmisega
  • kõhuõõne ja väikese vaagna ultraheliuuring
  • kasvajamarkeri CA-125 määramine veeniverest, mis iseloomustab munasarjade seisundit
  • täiendavad uuringud määrab arst kasvaja täpsemaks väljaselgitamiseks ja kasvaja leviku hindamiseks

Tehakse kombineeritud ravi ehk kirurgilist ravi koos keemiaravikuuridega. Munasarjavähi ravi alustatakse üldjuhul operatsiooniga.

Kui kasvaja levik on ulatuslik, tehakse eelnevalt 3–4 keemiaravikuuri (ehk neoadjuvantravi) ja seejärel opereeritakse. Seda otsustavad spetsialistid, kuidas ravi alustada.

Kolmveerand munasarjavähkidest avastatakse hilises staadiumis, seetõttu on ka suremus sellesse vähki suur. Munasarjavähil on omadus taastekkida.

Viimase 20 aasta jooksul on maailmas võetud kasutusele uued ravimid, millega on pikendatud munasarjavähiga patsientide eluiga. Tänapäeval on need ravimid ka Eestis kättesaadavad.


Millest sõltub munasarjavähi prognoos?

haiguse levikust – mida varasemas staadiumis õnnestub munasarjavähk avastada, seda parem on prognoos

kasvaja koetüübist  — erinevad kasvaja koetüübid võivad käituda erinevalt. Mõned kasvaja koetüübid on agrssiivsema haiguskuluga — annavad sagedamini retsidiive ja alluvad ravile halvemini.

kas haigele on olnud või ei ole olnud võimalik teha kompleksravi ehk operatsioon koos keemiaravikuuridega

ajavahemikust esmase ravi ja vähi taastekke vahel (munasarjavähil on omadus uuesti tekkida)

Järelkontroll

  • järelkontrollis kuulatakse ära haige kaebused
  • tehakse günekoloogiline läbivaatus
  • võetakse koeproov tupearmist
  • tehakse ultraheliuuring
  • määratakse kasvajamarker CA-125 veeniverest

Lisauuringud teeb arst vajaduse järgi.