Kui jood vett alles siis, kui tunned janu, teed seda liiga hilja!
Connecticuti ülikoosid läbi viidud uurimused näitasid, et ei ole vahet, kas inimene on kõndinud 40 minutit jooksulindil või puhanud, veetustamise puhul on negatiivsed efektid samasugused.
Kerge veetustamise korral on inimene kaotanud 1,5 protsenti oma normaalsest veetasemest. Teadlaste järgi on oluline omastada piisavalt vedelikku kogu päeva jooksul, mitte vaid pärast rasket treeningut, kuuma ilmaga või pingutuse järel.
Janutunne tekib inimestel alles siis kui veetustamine on 1-2 protsenti. Siis on veetustamine juba alanud ning hakanud mõjutama meie meeli ja keha. Piisav vedelikutarbimine on oluline nii neile, kes töötavad kogu päeva arvuti taga kui ka maratonijooksjale, kes võib jooksuvõistluse käigus kaotada kuni 8 protsenti oma kehakaalust veena.
Teadlased jagasid naised ja mehed kahte erinevasse gruppi. Naiste grupis oli 25 ning meeste grupis 26 osalejat. Osalejate keskmine vanus oli 22 aastat. Kõik osalejad olid terved ning aktiivsed inimesed, nende hulgas ei olnud tippsportlasi ega istuva eluviisiga inimesi. Nende päevane kehaline aktiivsus oli keskmiselt 30-60 minutit päevas. Veetustamise tekitamiseks pidid nad käima jooksulindil. Neil mõõdeti erksust, konsentratsioonivõimet, reageerimisaega, õppimisvõimet ja mälu. Tulemusi võrreldi ajaga mil nad ei olnud veetustunud.
Uuringus osalenud naiste puhul põhjustas kerge veetustamine peavalu, väsimust ning keskendumisraskusi. Veetustamise korral tundusid neile ülesanded ka raskemad.
Meeste puhul põhjustas kerge veetustamine raskusi lahendada mentaalseid ülesandeid, eriti erksust ja mälu. Nad tundsid ka väsimust, pinget ning ärevust. Meeleolu ning sümptomite muutused veetustamise korral olid nii treeningu kui ka puhkuse korral negatiivsemad naistel.
Miks kerge veetustamine inimestele negatiivselt mõjub, ei ole veel päris selge. Varasemad uuringud on näidanud, et aju närvirakud avastavad veetustamise ning annavad signaali edasi teistele aju osadele, mis reguleerivad meeleolu. Arvatavasti on janu päritud „üleelamissüsteem“, mis kaitseb meid, andes märku vee vajadusest.
Soovitav veekogus päevas on kaks liitrit. Lihtne viis kontrollimaks, kas vedelikku on kehas piisavalt on jälgida oma uriini värvust. Piisavalt vedelikku tarbivadl inimesel on see helekollane, tumekollase või helepruuni värvuse korral oled joonud liiga vähe.
Normaalne vedelikutasakaal on eriti oluline riskigrupi inimeste puhul, kelleks on vanemad, diabeedihaiged ning lapsed.
Allikas: Sund.nu
