Kui sul on astma, aga ravimid ei aita
Raskeltravitava astma põhjuseks on rohkem patsient ise, kui valed ravimid või mittetõhusad ravimeetodid.
Suur osa patsientidest, kellel on raskestiravitav astma, ei kasuta sissehingatavaid või suukaudseid kortikosteroide nii, nagu peab, ütleb dr Liam Heaney Belfasti Linnahaiglast.
Ta võttis kolleegidega ette 200 raskeltravitava astmaga patsienti ja uuris põhjalikult nende ravimikasutust, võttis vereproove ning uuris tervisenäitajaid.
Kõik vajalikud andmed õnnestus kätte saada 182 patsiendi kohta, kellest enamik kasutas ravimeid — inhalleeritavaid kortikosteroide — vales hulgas. Vähem kui poole ettekirjutatud doosist võttis tervelt 35% patsientidest, rohkem kui vaja aga 20%. Ülejäänute doosid jäid poole ettekirjutatud doosi ja õige doosi vahepeale. Võib arvata, et see ravimi sissehingamine pole teab kui mõnus ja et tabletiravi on mugavam ja seetõttu peetakse ettekirjutatud raviskeemist paremini kinni.
Kuid ka see arvamus on ekslik — suukaudsete astmaravimite kasutajatest pea pool ei võta oma ravimeid nii, nagu arst käskinud on.
Huvitav on see, et pea kõik, kes ravimit ettekirjutuse järgi ei võtnud, eitasid vestluses arstiga seda kindlalt.
Dr Heaney selgitas, et raskestiravitava astma puhul on kindlasti vaja kontrollida reaalset ravimite tarvitamist enne, kui minna üle agressiivsemale ja kallimale bioloogilisele ravile.
Ühe lisa-tähelepanekuna tuli välja, et naised jälgivad arsti koostatud raviskeemi halvemini kui mehed. Ka on selge seos elukvaliteedi näitajatel ja ravimite sihipärasel kasutamisel. Neil, kes ravimid võtmata jätsid, olid tervisenäitajad selgelt kehvemad ja ka haiglasse sattumise tõenäosus suurem. Ravimite mittetarvitamine või vale doseerimine on kompleksne probleem, seletab dr Heaney, kuid raskesti ravitava astmaga patsiendi korduv haiglasse sattumine on märgiks, et ravimeid tarvitatakse tõenäoliselt valesti. Patsiendi küsitlemine ravimitarvitamise kohta on sellistel juhtudel vähetõhus — vaja on kasutada objektiivsemaid mõõtmismeetodeid.
See uuring ei anna kahjuks vastust, miks inimesed ravimite kasutamise kohta ka teiste haiguste puhul arstile tõtt ei räägi, kuigi see oleks ju kindlasti inimese enda huvides.
Allikas: American Thoracic Society (ATS)
