Liigsöömine on võrreldav alkoholi kuritarvitamisega: miks me niimoodi õgime?
Kättesaadav rõõm. Peamine ülesöömise põhjus on võimetus vahet teha nälja ning füüsiliste ja psüühiliste vajaduste vahel. Keha vajaduste hulka kuulub hingamine, magamine, söök, vedelik, hügieen, puhkus, seks ning töödeldud ainete väljutamine. Meie isiksus vajab armastust, suhtlust, hoolitsust, teadmisi ja arengut. Kui inimene ei realiseeri oma emotsionaalseid ja intellektuaalseid vajadusi, tuleb appi lihtne vahend, mis lubab kaotada stressi — see on toit.
Inimese isiksuse vajadused reageerivad eelkõige keha vajadustele, mille seas on toidul vaid väike osa. Söögiga mitte seotud meeldivad tegevused — suhtlemine, meelelahutused, kõikvõimalikud rõõmu pakkuvad hobid — võivad lahendada ülesöömise probleemi. Tähtis on ennast kuulata ning küsida: „Mida ma hetkel tegelikult tahan? Kas ma ikka olen näljane? Võib-olla vajan puhkust või hoolitsust?“
Sööme stressi
Reeglina on liigsöömine psühholoogilise ülepinge sümptom. Selline seisund tekib olukorras, kus inimene pole rahul sellega, mis temaga toimub. Tema ootused ei täitu. Ja kui ta nüüd enda rahustamiseks tormab toidu kallale, võib selline käitumine omakorda provotseerida haiguste teket ning emotsionaalseid häireid.
Toiduga liialdamine ei ole just eriti efektiivne strateegia stressiga võitlemiseks. Söömine pingelises olukorras kutsub iseenesest esile ülesöömise. Miks nii? Stressiseisundis sööv inimene süvendab stressi. See provotseerib edaspidigi söömist ilma nälga tundmata. Ja seda selleks, et rahuneda. Nii tekib suletud ring.
Kui märkad, et sööd pingeseisundis, siis alltoodud harjutus aitab sul rahuneda ning süüa hulga teadlikumalt.
Liigu väheke aega enne laua taha istumist ning hinga mõned korrad sügavalt sisse ja välja. Siis, nähes enda ees toitu, uuri seda hoolega. Kujuta ette selle maitset ning ka oma seisundit, kui oled selle ära söönud. Sel moel õnnestub sul keskenduda oma aistingutele, kindlaks teha täiskõhu tunnet ning lõpetada söömine õigeaegselt.
Pühalikud söömaajad
Kaasaegne elurütm ärgitab iseenesest inimest liigselt sööma. Kohv hommikusöögi asemel, kohvihetked tööl, lõunad kärarikkas ümbruskonnas, hilised õhtusöögid ning vahepalad jooksu pealt. Ent erilist tähelepanu võiks pöörata „rituaalsetele söögikordadele“. Alguses perekonnas, seejärel väljaspool. Me kujundame oma toitumisharjumusi sõltuvalt sellest, kuidas ühiskonnas on kombeks. Ega traditsioonides endis pole midagi halba, ent nende järgimiseks tuleb palju süüa. Näiteks tulid külla sõbrad või, mis veel hullem, vanemad või vanavanemad kutsusid külla. Kui sa keeldud nii mõnestki laual olevast ahvatlusest, võivad inimesed solvuda. Soov olla sotsiaalselt heaks kiidetud või lihtsalt vältida liigset tähelepanu, sunnib sööma ka siis, kui kõht ei olegi tühi.
Kus ja kuidas me sööme?
Tänapäeval on tekkinud harjumus süüa juttu ajades, telerit vaadates, arvuti taga istudes. Selline käitumine viib liialdusteni. Tähelepanu hajub ning meil pole ei kvaliteetset söögikorda, ei täielikku suhtlemist, lugemist ega ka filmi vaatamist. Sõime piisava portsjoni, ent ei tundnud selle maitset. Aju ei saanud signaali täiskõhust. Kõhus oleks justkui veel ruumi, nii sööme edasi ja söömegi liiast.
Praktikum
Sa saad iseseisvalt selgeks teha, kas sööd üleliia. Saad ka välja selgitada sellise käitumise põhjused. Halb uni, hommikune väsimus, haigused — need on signaalid võimalikest probleemidest.
Küsi endalt:
• Kui sageli ma ärkan väsinult?
• Kas ma pühendan piisavalt tähelepanu oma hingelistele vajadustele?
• Kas ma puhkan regulaarselt?
• Kuidas mõjutab toit minu suhteid teistega?
• Kas ma häbenen, kui olen liiga palju söönud?
• Milliste tegevustega kaasneb minu söömine?
• Kas ma saan toidust rahuldust?
• Kas ma olen praegu tõesti näljane?
• Kuidas ma tunnen ennast söögi ajal ja ka pärast sööki?
• Mida ma praegu tegelikult tahaksin?
