Märgid, mis näitavad kohe ära, et sul on allergia tolmulestade või oma lemmiklooma vastu

Nipid, kuidas luua allergiavaba kodu
Märgid, mis näitavad kohe ära, et sul on allergia tolmulestade või oma lemmiklooma vastu
Foto: Shutterstock

Paljud inimesed tunnevad koduses keskkonnas pikemalt viibides, et keha hakkab sügelema või muutub nina vesiseks. Kahjuks võivad allergiat tekitada nii tolmulestad kui lemmikloomad, kirjutab portaal kodus.ee

Mis tekitab koduses keskkonnas enim allergiat?

Sisekeskkonnas on kõige sagedasemaks allergeeniks tolmulestad ja muidugi lemmikloomade allergeenid. Kui koju on võetud küülik või merisiga, kelle toiduks on hein, siis võib avalduda ka õietolmuallergia. Puurilinnud võivad samuti allergiat tekitada.

Viimases koolilaste uuringus selgus, et tolmulestade suhtes ilmnes ülitundlikkust isegi igal neljandal kolmanda ja neljanda klassi õpilasel. Sellele järgnesid ülitundlikkus kassi ja kase allergeeni suhtes.

Mida annaks oma kodus ette võtta, et teadlikult allergiavaba keskkonda luua?

Allergikule soovitan askeetlikku elukeskkonda, st vähem vaipu ja pehmet mööblit, et oleks vähem tolmukogujaid ning koristamine selle võrra lihtsam.

Kindlasti ei sobi seinast seinani vaibad, vanad sohvad, paksud kardinad. Samuti tapeedid, mis „ei hinga”. Selle taha võib tekkida hallitus, kui välisseinad on jahedad või toas liiga niiske.

Soojas ja niiskes paljunevad ka tolmulestad, mida on eriti palju voodis, kuid sealt satuvad nad ka vaibale ja põrandale. Kõik pinnad peaksid olema kergesti puhastatavad. Näiteks lihtne on puhastada nahkdiivanit pärast seda, kui sellel istus külas käinud kassiomanik. Vältima peaks kõike, mis tekitab spetsiifilist lõhna: küünlaid, viirukeid, lõhnalampe, kuid ka mööblit jms.

Seotud lood:

Astmaatiku tervisele mõjub väga halvasti hallitus ja rõskus. Hallituse kasvuks ei pea keskkond olema otseselt märg. Rõskusest, vähesest niiskusest või kondensaadist piisab, et sobida teatud hallitusseente liikide, nagu Aspergillus ja Penicillium, tekkeks, samas Stachybotrys, Fusarium ja Acremonium vajavad suuremat niiskuse sisaldust. Sobivaks pinnaseks on tselluloosi sisaldav materjal: paberitooted, papp, kipsplaadid, puit, ka silikoon. Kiviseinal, paneelidel, värvitud pinnal ja tekstiilil hakkab hallitus kasvama sinna ladestunud orgaanilise aine tõttu.

Hallitusseente kolooniate teket saab ennetada, kui niisketes ruumides kasutada sobivaid ehitusmaterjale, seejuures selleks ettenähtud kohas ja vastavalt kasutusjuhendile. Kindlasti ei sobi vannituppa kipsplaadid. Mõnel silikoonil tekivad kolooniad kiiremini kui teistel. Sagedaseks hallituse tekkekohaks on vuugivahed, seepärast peab neid lisaks plaatidele eriti hoolikalt puhastama. Pärast vannitoa kasutamist tuleb põhjalikult kuivatada pinnad ja vähendada õhuniiskust ning ventileerida ruume. Niiskust aitab kindlasti vähendada põrandaküte.

Kui (kodune) õhk on aga liiga kuiv, siis limaskestad kuivad ja seega väheneb nende kaitsev funktsioon ning on üldse ebamugav olla, mistõttu võiks õhuniiskus olla 40–60%.

Millised tekstiilid, vaibad jms sisustuselemendid ei sobi allergikule? Mis neis allergilist reaktsiooni võivad tekitada?

Täpseid ettekirjutusi pole, missugused vaibad sobivad või mitte, sest palju sõltub probleemidest. Kui tegemist on atoopilise dermatiidi/ekseemiga, siis kindlasti ei sobi villane ja ka karedad sünteetilised kiud võivad ärritada.

Voodipesu peaks olema kergesti korrashoitav, sest linu ja tekikotte on soovitatav pesta iga nädal. Ka tekk peaks olema hõlpsalt puhastatav. Linad ja tekid peaksid olema materjalist, mille all ja vahel ei hakka inimene higistama.

Madratsile võiks panna kattemadratsi, mida saab puhastada. Olemas on spetsiaalse kattematerjaliga padjad, mis sobivad allergikule, sest tolmulestad neisse ei pääse. Neid on ka väliselt kerge puhastada. Muidu tuleb patju sagedamini pesta või tihedamini välja vahetada ehk uued osta. Üldiselt tunneb igaüks ise ära, kas mõni tekstiil või pleed vms on mõnus või tekitab ärritust.

Missuguste ühenditega kodukeemiat igal juhul vältida?

Puhastusvahendites leiduvad ühendid, nagu perkloroetüleen, bensalkooniumkloriid, etanoolamiin, kloramiin-T, nikkelsulfaat, väävelhape, lämmastikhape, fosforhape ja naatriumtripolüfosfaat, võivad tundlikule inimesele tekitada ärritusreaktsiooni, kuid näiteks kloramiin ja ensüümid ka immunoloogilist reaktsiooni. Enim on ohustatud naised.
Kodukeemiast tasuks vältida pihustatavaid vahendeid, mis saastavad õhku, samuti pihustatavad õhuvärskendajaid.

Millega peaksid arvestama inimesed, kel on kodus lemmikloomad?

Kui kodus on kass, siis on allergeenid kõikjal, sest kassiallergeen on väga väike ja igal pool õhus. Kassiallergeeni suhtes ülitundlik inimene oskab kohe öelda, et toas on olnud kass, kuigi looma seal parasjagu ei viibi.

Loomulikult jäävad loomade allergeenid voodisse, madratsisse ja voodiriietesse. Sinna magama minnes on allergeenikontakt eriti suur. Nii nagu sigaretisuitsu mõju on kogu elamises, sõltumata sellest, kas suitsetati ainult WC-s või köögis, levib ka kassiallergeen kõikjale.
Tolmulestade allergeenid on suuremad ja need satuvad õhku vooditegemisel ja koristamisel ning seejärel sadenevad uuesti.

Loe pikemalt sellest, kuidas allergiahaigused peamiselt tekivad, portaalist kodus.ee