Mine ravimtaimi korjama

 (11)
õitsev nõges
Postimees/Scanpix

Paljud vanemad inimesed ei jaksa apteegist ravimeid osta. Oleme unustanud, et mahajäetud niitudel on suur hulk selliseid taimi, mis aitavad meil tervist säilitada. Tuleb lihtsalt tundma õppida taimi, mis meid ravivad.

Ammugi ei vaja tõestamist see, et taimravi mõjub inimesele soodsalt, organism võtab selle omaks, ravi lihtsalt kestab kauem.

Taimravi nõuab meilt tööd ja tahtejõudu, loomulikult ka kogu pere toetust. Taimravi ei saa võtta lahus tasakaalustatud toitumisest.

Loodus on imepärane, sealt leiame kõiki vajalikke taimi. Alati pole mõtet kuhjata taimi koju, sest lisa saab ka apteegist ja loodustoodete poest. Kuid on taimi, mis meie ümber lausa kutsuvad noppele ja miks ei võiks seda ise teha.

Korja taimi, mida kindlalt tunned

Lisaks sellele, et me enamikku taimi kuivatame, võime paljudest teha ka tinktuure, siirupeid, toitu, keediseid, mahla, salvi või neid hoopis sügavkülmutada. Korjame taimi, mida kindlalt tunneme ja mis meile sobivad.

Väga paljud taimed kuuluvad lausa toidutaimede hulka, eeskätt need, mis korrastavad seedimist. Osa taimi, mille kasutamisega peab olema ettevaatlik ja jälgima arsti soovitusi (nagu koirohi, vereurmarohi, harilik soolikarohi jt), võib jätta korjamata ja osta vajadusel apteegist. Kuid on klassikalisi taimi, mis peaks kindla peale kuuluma meie koduapteeki.

Järgnevad rohttaimed peaks olema olulisemad ravim- ja maitsetaimed, mille korjeaeg on praegu või järgnevatel kuudel. Kõik need taimed on laialt levinud meie ümbruses ja enamik neid ka tunneb.

Kõrvenõges

Ravimina kasutatakse lehti, seemneid, õitsemist alustanud ladvaosa ja juuri.

Kõrvenõges turgutab väsinuid, tõstab südame, veresoonte ja teiste elundite toonust, parandab vere kooslust, puhastab organismi, tõstab vastupanu haigustele, korrastab seedimist, virgutab mälu, tõstab potentsi, vähendab kiilaspäisuse ohtu, soodustab juuksekasvu (juuretõmmisega loputamine) jm.

Kõrvenõges ravib kehvveresust, maksa-, sapi-, mao- ja sooltehaigusi, neeru- ja kuseteedepõletikke, põrnahaigusi, suhkruhaigust, kõrgvererõhutõbe, hingamisteede haigusi, kõhunäärmepõletikku, allergiat, psoriaasi, liigesepõletikke, seedehäireid, mälunõrkust, juuste väljalangemist jm.

NB! Ei soovitata tarvitada pikka aega neil, kel veri “paks”.

Nõgest võib säilitada kuivatatult või sügavkülmutatult ja valmistada temast teed. Samas võib nõgest kasutada toidus, teha temast mahla ja siirupit.

Harilik hiirekõrv

Internet

Ravimiks kogutakse umbrohuna leviva hiirekõrva ürti ja seemneid, noori lehti ka toiduks. Hiirekõrv aitab korrastada menstruatsiooni, vähendada reumaatilisi lihasevalusid, stimuleerida kuse- ja sapieritust, kergendada klimakteeriumiaega, korrastada ainevahetust jm.

Ravida saab emaka-, päraku- ja sooleverejooksu, külmetushaigusi, põrutusi (kompress), ninaverejooksu (tampoon), sapi- ja neerukive, reumat (tinktuuriga määrimine), gastriiti, kõrgvererõhktõbe jm.

Säilitatakse tavaliselt kuivatatult ja tehakse teed. Noori lehti võib aga toidu jaoks sügavkülmutada. Seemned on väga maitsvad (sinepi-mädarõika maitse), sobivad nii teeks kui ka toitudesse lisamiseks.

Harilik raudrohi

Postimees/Scanpix

Ravimina kogutakse ürti õitsemise ajal.

Raudrohi reguleerib ainevahetust, tõstab söögiisu, rahustab, korrastab menstruatsiooni, suurendab sapieritust.

Peatab emaka-, soole-, kopsu-, nina-, haava- ja hemorroidide verejooksu, ravib nahahaigusi ja mädaseid põletikke, mao- ja soolepõletikke, kaksteistsõrmiku haigusi, neeru- ja kusepõletikku, kõhugaase, külmetushaigusi, kõrgvererõhktõbe, naistehaigusi, peavalu, südamerütmihäireid, suhkruhaigust, juuste väljalangemist (ekstraktiga loputamine) jm.

NB! Tee joomine pikka aega ei ole soovitatav neile, kellel on veri “paks”.

Raudrohtu tavaliselt kuivatatakse, kuid võib teha ka tinktuuri nii sissevõtmiseks kui ka määrimiseks.

Kollane mesikas

Internet

Ravim- ja maitsetaimena kogutakse ürti. Noori lehti ja õisi pannakse kompottide, salatite ja suppide sisse.

Kollane mesikas vaigistab valu, tõstab söögiisu, rahustab närvisüsteemi, hoiab ära krampide tekke, peatab veresoonte lupjumise, viib organismist välja üleliigset vedelikku, soodustab und.

Ravib epilepsiat, südame stenokardiat, kõrgvererõhktõbe, ülemiste hingamisteedehaigusi, kõhugaase, migreeni, kliimaksit, munasarjapõletikku, reumat (salviga määrimine), maksahaigusi, nahahaigusi, keskkõrvapõletikku (kompress keedisega või tinktuuriga) jm.

NB! Seespidine kasutamine suurtes annustes ja pikka aega on ohtlik, võib põhjustada verevalumeid.

Säilitatakse kuivatatult, kuid värsketest taimedest võib teha tinktuuri ja salvi.

Ahtalehine põdrakanep

Postimees/Scanpix

Metsaservadel ja kraavikallastel kasvavast põdrakanepist korjatakse ravimiks ürti tema õitsemise algul (hoiduda tolmlevate kauntega ürdi korjamisest).

Noori lehti kasutatakse toiduks nii suppides kui ka salatites. Kuivatatud röstitud juurt saab kasutada kohvi asemel.

Põdrakanep õitseb juunist septembrini, üksikuid õisi ja lehti saab korjata ka hiljem, koos varrega aga ainult juunikuus.

Põdrakanep tugevdab organismi, rahustab, korrastab soolte tegevust, laiendab veresooni, hoiab ära peavalu tekke, parandab vereringlust ja hormonaalsüsteemi.

Põdrakanep ravib kroonilist soolepõletikku ja gastriiti, alatalitlusega kilpnääret, sapipõiepõletikku, astmat, kõhulahtisust, jämesoolepõletikku, mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandit, angiini, nahahaigusi, krampe, maksa- ja vereringehaigusi, vähki jt.

Enamasti põdrakanepit kuivatatakse tee valmistamiseks, kuid värskest ürdist võib teha ka tinktuuri. Noori lehti võib toidu jaoks sügavkülmutada ja isegi hapendada nagu kapsast.

Kortsleht

Postimees/Scanpix

Kõikjal kasvavat kortslehte tuntakse hästi, kuid korjatakse harva. Kortslehte saab korjata kogu suve, sest ta õitseb septembrini. Ravimina kasutatakse ürti ja noori lehti toiduks.

Kortsleht rahustab, korrastab seedetegevust, ergutab maotalitlust, tugevdab immuunsüsteemi, kaitseb külmetushaiguste eest, puhastab verd, hoiab ära sisemised verejooksud ja menstruatsioonihäired.

Kortsleht ravib ägedat nohu ja ninaverejooksu (tõmmisega tampoon ninna), ülemiste hingamisteede haigusi, bronhiiti, kõhulahtisust, halvasti paranevaid haavu ja paiseid (kompress), peensoole-, neeru- ja põiepõletikku, maohaavandit, reumat, ateroskleroosi, peavalu, suhkruhaigust jm. Suhkruhaiged peaks jooma kortslehe- ja mustikavartest tehtud teed pidevalt.

Ürti võib kuivatada ja sügavkülmutada tee valmistamiseks.

Liht-naistepuna

Vanal ajal öeldi, et naistepuna ravib 99 haigust. Kuidas me siis ei korja naistepuna ürti, kui ta nii võimas on. Korjata tuleb teda alates juulikuust õitsemise hakul enne viljade teket.

Ta on äärmiselt tugeva bioaktiivsusega taim, mistõttu ei tohi üle 10 päeva järjest teed juua, jätkata võib pärast nädalast vaheaega.

Naistepuna on põletikuvastane, kergendab sapi- ja kuseeritust, hoiab ära jäme- ja peensoole spasmid, tugevdab kapillaarveresoonte seinu, parandab venoosset vereringet, toimib mikroobidevastaselt, suurendab maomahla eritust, reguleerib ainevahetust, mõjub rahustavalt närvisüsteemile.

Naistepuna ravib reumat, mao- ja kaksteistsõrmikuhaavandit, kõhulahtisust, jämesoolepõletikku, sapipõie- ja maksahaigusi, hemorroide, seedehäireid, verejooksu, köha ja hingamisteede haigusi, peavalu, naistehaigusi, neeruvaagna- ja neerupõletikku, kõnehäireid, depressiooni, kusepidamatust, vähki jm.

NB! Pikemaaegne naistepuna tee joomine võib tõsta vererõhku, kõrgvererõhktõbe põdevatele haigetele pole soovitatav (kui, siis 1 kl päeva jooksul).

Naistepunast tehakse teed, tinktuuri või salvi (õli) ja tee valmistamiseks enamasti kuivatatakse.

Harilik pune

Postimees/Scanpix

Pune on võsastikes, puisniitudel ja teeservadel kasvav ravim- ja maitsetaim. Ammugi on ta ka kultiveeritud ja mitu liiki maitsetaimena tuntud.

Kuid esivanemad kasutasid seda metsikut taime liha- ja teraviljatoitude maitsestamiseks vorstirohu nime all. Neil, kes selle taime metsiku variandi korjamisega hakkama saavad, pole poest vaja oreganot osta.

Metsataimel on tunduvalt tugevamad ravi- ja maitseomadused kui neil, mis meile kalli raha eest poes potitaimena müüakse.

Pune hakkab õitsema juulikuust ja teeb seda septembrini, kuid raviks tuleb korjata siis, kui ta on just õide puhkenud.

Pune tõstab organismi vastupanu haigustele, annab energiat (eriti koos naistepunaga), vaigistab valu, puhastab organismi, virgutab ainevahetust, leevendab põletikku, suurendab uriinieritust, mõjub antiseptiliselt, lõõgastab krampe, peatab verejooksu jm.

Pune ravib külmetushaigusi, peavalu, soolelõtvust ja soolepõletikku, alahappesusega gastriiti, kõhukinnisust ja kõhugaase, kõrgvererõhktõbe, neuroosi, veresoonte lupjumist, neeru- ja kõhunäärmepõletikku, kurguhaigusi (tõmmisega loputamine) jm.

NB! Rasedatel on keelatud punetee joomine, sest see tee suurendab emaka kokkutõmbeid.

Punet tavaliselt kuivatatakse. Toitude maitsestamiseks puhastatakse ürdi vars peale kuivamist lehtedest ja õitest ning hoitakse eraldi maitsetaimede purgis.

Harilik linnurohi

Postimees/Scanpix

Enamik inimesi tunneb seda taime, mis umbrohuna kasvab õuedel, põlluservadel, karjamaadel ja mujal. Tihti kõnnime ta peal ega teagi, millise väärt ravimiga on tegu.

Esivanemad korjasid tärkavat linnurohtu enne kesakündi ja panid seda supi ja salati sisse. Tänapäeval ei vaevu keegi enam nii tegema. Kurb, sest kaotsi läheb palju väärtuslikku, mida loodus meile kinkinud.

Linnurohi õitseb maist septembrini ja tema maapealset osa võib kogu aeg korjata.

Linnurohi peatab verejooksu, mõjub mikroobidevastaselt, hoiab ära põletikud, ergutab uriinieritust, tugevdab immuunsüsteemi, vähendab mineraalsoolade kristalliseerumist kuseteedes, tugevdab närvisüsteemi, kiirendab haavade paranemist (tee või tõmmisega määrimine).

Linnurohi ravib emaka- ja sisemisi verejookse, kroonilist neeru-, sapi- ja põiepõletikku, kõhulahtisust ja kõhukinnisust, hemorroide, mao- ja sooltepõletikku, mao- ja kaksteistsõrmiku haavandtõbi, maksahaigusi, nahahaigusi ja haavandeid (tee ja tõmmisega määrimine) jm.

NB! Kõrge ränihappesisalduse pärast ei ole soovitatav kasutada ägeda neeru- ja põiepõletiku korral.

Linnurohtu tavaliselt kuivatatakse, kuid võib teha ka värske ürdi tinktuuri.