Mis juhtub siis, kui organismi sisekeskkond muutub liiga happeliseks?

 (17)
Mis juhtub siis, kui organismi sisekeskkond muutub liiga happeliseks?
Foto: erakogu

Biokeemiliste protsesside normaalseks kulgemiseks organismis peab vere ja kehavedelike happeline seisund olema stabiilne. Kui pH väärtus on normaalse tasakaalu väärtusest suurem või väiksem, võivad hakata arenema haigused.

Kaasaja tingimustes nihkub peaaegu kõigil inimestel happe-aluse tasakaal happelisuse suunas (tekib atsidoos) järgmistel põhjustel:

  • suur osa poes leiduvatest toodetest ja jookidest moodustavad meie kehas liigseid happeid
  • praegu tarvitatav toit ei ole tasakaalustatud — temas sisaldub liigses koguses kas valke, suhkruid või küllastatud rasvhappeid. 
  • toimub kahjulike toitumisharjumuste harrastamine — suure toidulisandite ja konservantide sisaldusega toodete tarvitamine
  • neerud on ülekoormatud või haigestunud, seedesüsteem töötab halvasti
  • liigne alkoholi tarvitamine, suitsetamine, ebaõige eluviis
  • mõningate ravimite tarvitamine
  • suured psüühilised koormused, agressiivsus, stress, depressioon
  • organismi vananemine

Kui inimene toitub „normaalselt“ — see tähendab tarvitab sageli liha, suhkurt ja jahutoite, joob sageli kohvi ning alkoholi — siis on organism üleküllastunud hapetest ja inimesel avalduvad hapestumise sümptomid. 

Seotud lood:

Alalise hapestumise sümptomiteks on:

ärrituvus, agressiivsus, hajevilolek, alaline rahutus või pinge all olek, lootusetuse tunne, keskendumisraskused, unehäired, isutus või üldse toidust keeldumine. Inimene tunneb ennast pidevalt väsinuna, isegi igasuguse füüsilise koormuse puudumisel. Eriline väsimus avaldub pärast sööki, võib areneda depressioon. Nina ja silmad on põletikulised, nahal võib esineda ekseem. Pidevalt esinevad mingisugused arusaamatud valud — peavalud ja valud seljas, esineb kõhukinnisus ja -lahtisus, juuste väljalangemine.

Kuidas olukorda parandada?

Peale organismi hapestumise avastamist (vastavate sümptomite või haiguste tekkimisel ja pH näidu täpsustamisel uriinis)  tuleb alustada organismist hapete välja viimist. Oluline on taastada mineraalainete ärakulutatud varud, järk-järgult minnes üle piisavalt leeliseid moodustavaid aineid sisaldavate toodete tarbimisele ja välistada täielikult menüüst hapestavad produktid. Samuti tuleb püüda süüa ühepalju happelist ja aluselist toitu. Eriti hästi on tasakaalustatud jaapani toidud, mis sisaldavad ühepalju kala ja riisi. Ei tohi tarvitada alkoholi, suitsetada, tuleb vältida negatiivseid emotsioone ja stressi — hoida kinni tervest eluviisist.

Organismi leeliselisuse taset tõstvad taimed ja produktid

Aniis, arbuus, artišokk, baklažaanid, kaunviljad (kui neid 12 tundi leotada), kaalikas, kirsid, nelk, roheline hernes, idandatud tatar, seened, pirnid, melon, terved terad (leib, pudrud jne), rosinad, ingver, viigipuu, kabatšokk, kapsas (brüsseli-, punane-, valge-, lill-, nuikapsas, brokkoli), kartul, jõhvikas, koriander, tangud (kui neid pool tundi enne keetmist leotada), maisiõli, sidrun, sibul, linaõli, mesi, mandlid, ilma gaasita mineraalvesi, merevetikad, porgand, jäme jahu, astelpaju, kurgid, oliiviõli, töötlemata pähklid (kui neid pool tundi enne söömist leotada), pastinaak, must pipar ja kibe punane pipar, petersell, päevalilleõli, värsked tomatid, hirss, redis, must rõigas, riis, punane peet, seller, töötlemata seemned (kui neid pool tundi enne leotada), ploomid, värskeltvalmistatud aed- ja puuviljamahlad, porgandi-, arbuusi-, peedi- ja õunamahl, spargel, köömen, maapirn, peaaegu kõik ravimtaimed, till, apteegitill, datlid, igasugused valminud puuviljad, sigur, rohuteed, murelid, kuivatatud ploomid, küüslauk, šokolaad, spinat ja õunad.

Allikas: Remedyway.ee