Mõistatuslik immuunsüsteem
Inimese immuunsüsteem omab mälu ning talletab informatsiooni eelnenud antigeensete mõjutuste kohta. Sellist mehhanismi nimetatakse immuunsuse väljatöötamiseks. Oma tekkelt jagavad teadlased antiinfektsioosse immuunsuse kaheks - päritavaks ning omandatuks.
Inimene sünnib siia maailma, omamata täisväärtuslikku immuunsüsteemi - see formeerub lastel alles kolmandaks eluaastaks. Väga tähtsat osa imikute immuunsüsteemi arenemisel omab emapiim, kuhu on talletatud just konkreetse lapse jaoks vajalik informatsioon. Varakult rinnapiimast võõrutatud lapsed on märksa vastuvõtlikumad kõiksugu viirushaigustele ja põevad neid raskemalt läbi kui rinnapiima saavad imikud.
Omandatud immuunsus, mis võib olla kunstlik (väljakujunenud tänu vaktsineerimisele) või loomulik (tekkinud inimesel pärast läbipõetud haigusi) jagatakse omaduste poolest anti mikroobseks, viiruste- ja kasvajavastaseks jne. On olemas ka kohalik immuniteet, mis kindlustab kuse-suguteede elundite, ülemiste hingamisteede, bronhisüsteemi ning seedetrakti kaitset.
Tänapäeval vajab umbes 30% polikliiniku külastajatest immuunsustaseme korrigeerimist. Ökoloogiaprobleemid, korratu ravimite tarvitamine, krooniline stress, mis hõlmab peaaegu kõiki linnainimesi, - pole veel kaugeltki täielik nimekiri põhjustest, mille tõttu organism nõrgeneb ja kaitsejõudu kaotab. Teadusele on juba ammu selge, et allergilised ning onkoloogilised haigestumised tekivad immuunsüsteemi funktsioonide tõsistest häiretest.
Tegurid, mis tõsiselt immuunsüsteemi tööd häirivad on suitsetamine, alkohol ning narkootikumid.. Läbiviidud katsete käigus mõjutati makrofaage - immuniteedi mehhanismi tähtsamaid rakukomponente - tubakasuitsuga. Vaid ühe sellise seansi järjel vajasid rakud taastumiseks aega vähemalt kuu. Nikotiin surub aktiivselt alla kasvajatevastast immuniteeti ning just nimelt seetõttu tekivad just suitsetajatel halvaloomulised moodustised.
Immuunsüsteem ehk enesekaitse relvadeta
Immuunsüsteem on samasugune iseseisev süsteem nagu seedetrakt või südame-veresoonkond. Koosneb see küll elunditest, mis ei oma anatoomilist ühendust, ometi töötab äärmiselt kooskõlastatult.
Immuunsüsteemil on kolm eripära: see on laiali mööda kogu keha, rakud tsirkuleerivad pidevalt vereringes ning lõpuks on sellel unikaalne omadus vastata spetsiifiliste reaktsioonidega - antikehade väljatöötamisega - võõrainetele ning nn antigeenidele. Immuunsüsteem on tihedalt seotud kõikide organismi süsteemidega, osaleb viljastumisprotsessis ning määrab isegi eluea kestvuse.
Immuunsüsteemi põhifunktsioon on geneetilise individuaalsuse säilitamine. Süsteem kindlustab organismi kaitse võõra geneetilise informatsiooni eest - viirused, bakterid, vananevad, haiged ning halvaloomulised rakud. Immuunsüsteem on võimeline kindlaks tegema miljoneid erinevaid aineid. Tõsi küll, süsteemi enesekaitse kõrge looduslik potentsiaal võib ka halba nalja teha - nimelt, ei takista haiguse arengut, vaid vastupidi - soodustab selle teket. Just selliste tõrgete tõttu arenevad erinevad immuundefitsiitsed ning autoimmuunsed haigused, kontaktsed dermatiidid ning allergiad.
Kaitse anatoomia
Immuunsüsteemi "võtmefiguur" on lümfotsüüt. See on eriline kogum immuunkompetentseid rakke, mis erinevad oma funktsioonide poolest. Näiteks on olemas tapja-lümfotsüüdid, mis hävitavad pahaloomulisi, mutantseid, vananevaid ning viiruste ja bakterite poolt kahjustatud rakke. On ka abilised-lümfotsüüdid, mis tugevdavad raku reaktsioone.
Immuunsüsteem koosneb tsentraalsetest ning perifeersetest organitest. Perifeersete hulka kuuluvad tüümus (harknääre) ning luuüdi. Just nimelt harknäärmes asub immuunkontrolli keskus. Seejuures on harknääre väga tundlik ning reageerib kõikidele füsioloogilistele ja patoloogilistele seisunditele.
Perifeersed elundid, mis kannavad vastust immuniteedi eest on mandlid, põrn, lümfisõlmed, lümfoidsed elemendid siseorganites ja pimesool. Veel lähiminevikus arvati, et need on kasutud atavismid, mis olid saadud koormaks meie vähemtäiuslikelt esivanematelt. Tänapäeval loetakse neid aga immuunsüsteemi tähtsaimateks lülideks.
Selgub, et kurgumandlid, mida arstid alles hiljaaegu kergekäeliselt eemaldasid, mõtlemata sellise "banaalse" operatsiooni tagajärgede üle, on väga tähtis kaitsebarjäär hingamisteede ning seedetrakti piiril. Mandlid "püüavad kinni" kogu informatsiooni, mis tuleb koos toidu, õhu ning veega. Pimesool reguleerib aga soolestiku mikrofloora seisundit. Põrn ning lümfisõlmed peavad kinni antigeene, kasvaja rakke ning hävitavad oma aja ära elanud punased verelibled.
Naine ja immuunsus
Naise organismil on omad, erilised suhted immuunsüsteemiga. Kogu oma elu jooksul on naine periooditi immuundefitsiidi seisundis. Immuunsus langeb menstruatsioonieelsel perioodil ning rasedusajal.
Paljud tänapäeva naised kannatavad täiesti uue - immuunsüsteemi häiretest tingitud - viljatuse vormi all. Tihti on raseduse katkemine seotud immunotroopsete infektsioonide olemasoluga organismis. Nende hulka kuuluvad klamüüdiad, tsütomegaloviirused, mükoplasma, herpes ja Epshtein-Barri viirus. Reeglina antakse need edasi sugulisel teel ning anatoomiliste ning füsioloogiliste iseärasuste tõttu kannatavad naised nende all viis korda sagedamini kui mehed. Kõik need haigestumised on ohtlikud, kuna võivad jääda asümptomaatiliseks (ehk erilisi vaevusi, mis arsti pole pöörduma sunniks kohe ei esine) ning minna üle kroonilisteks. Mitmeid neist peetakse ka väärarenguga (alates jänesemokast ning lõpetades idiotismiga) laste sündimise üheks põhjustajaks. Tsütomegaloviirusliku infektsiooni ravimata jäänud vorm võib olla raseduse katkemise põhjustajaks.
Spetsialistide andmete põhjal ei saa kuni 20% paaridest lapsi nimelt seetõttu, et ühel või mõlemal abikaasal on tõsised probleemid immuniteediga.
Nii et tervete järglaste saamine sõltub naisel suuresti tema immuunsüsteemist. Mida siis veel rääkida välimusest! Immuunsüsteemi häiretega naisi saab eristada palja silmaga - hall näovärv, mädapaised nahal, õhukesed ja haprad küüned ning juuksed.
Immuunsüsteemi kurjemad vaenlased
- Krooniline väsimus
- Stress
- Halb ökoloogia
- Valguvabad dieedid, näljutamine
- Alkohol, tubakas ja narkootikumid
- Korratu suguelu
- Halb tuju
Süsteemi toetusgrupp
Profülaktikavahendid immuunsüsteemi kaitseks on lihtsad ja ammutuntud: õige ratsionaalne toitumine ühenduses mõistliku füüsilise koormuse ning regulaarse sportimisega, lisaks terve eluviis, kus leidub koht seksi tarvis, kuid puudub koht juhuslikeks suheteks. Korras immuunsüsteem võib ja peab toime tulema igasuguse infektsiooniga (välja arvatud AIDS). Sellegipoolest on vahel ka täiendav abi vajalik.
Üks profülaktilistest abinõudest on vaktsineerimine. Abinõu, mille üle paljudes ringkondades teravalt vaieldakse. Õnneks on vaktsineerimine kohustuslikus korras nüüd juba minevikus, nii et need, kes mingisugustel kaalutlustel kaitsesüste ei poolda, Saavad sellest ka loobuda ja valida enda jaoks sobivamad vahendid. Teiste jaoks aga soovitus: enne vaktsineerimist korralikult läbi lugeda konkreetsete vaktsiinide infoleht, et selle põhjal teha kindlaks oma (või lapse) ohud ja riskid, võrrelda neid haigestumise riskidega ja selle põhjal teha otsused.
Immuunsuse toetamiseks on olemas ka looduslikud stimulaatorid - oad, kuivatatud aprikoosid, sidrunid, apelsinid, mustad sõstrad ning pähklid, mis sisaldavad tohutul hulgal kasulikke aineid immuunsüsteemi tarvis. Ravimtaimedest on siin esikohal punane päevakübar, mille ekstrakte müüakse apteekides ilma arsti retseptita. Kasvajatevastast immuunsust stimuleerib edukalt punane vein (võtmesõnaks mõõdukus).
Vitamiinide ja polüvitamiinidega pole aga lugu nii lihtne. Viirusevastast toimet omab neist vaid üks - C vitamiin. A, E ja ikka seesama C vitamiin on vajalikud onkoloogiliste haigestumiste profülaktikaks. B grupi vitamiinid aga (neid leidub tavaliselt ülekülluses kõikides polüvitamiinides) osutavad organismile karuteene. Viimaste andmete kohaselt on just need ravimiallergia põhjustajateks.
Emotsioonide jõud
Hiljaaegu viidi Jaapanis läbi huvitav uuring positiivsete ja negatiivsete emotsioonide mõjust immuniteedile. Kusjuures eksperimendis kasutati mitte tugevaid vapustusi, vaid päris tavalisi olmesituatsioone - lillekimp, ülemuse märkus… Selgus, et isegi kõige tähtsusetumad negatiivse alatooniga emotsioonid, millega iga päev kokku puututakse olgu siis tööl, transpordis ja kodus mõjuvad hävitavalt viiruste- ja kasvajatevastastele kaitsemehhanismidele immuunsüsteemis.
Ning vastupidi, positiivsed emotsioonid - kohtumised sõpradega, õnnestumised tööl või õpingutes - stimuleerivad neid. Niisiis peab elus rohkem head olema. Huvialad, sport (soovitav muusika saatel) - on kõik halva tuju ravimid, samuti ka profülaktika immuunsüsteemi nõrgenemise vastu. Meedikud on ammu välja selgitanud, et emotsionaalne seisund on otseselt seotud immuunsusega. Esimeseks halva immuniteedi tunnuseks loetaksegi halba tuju, depressiooni, unisust ja peavalusid. Kui lisaks esineb ka subfebriilne temperatuur (veidi kõrgem kui 37°C) ilma igasuguste põletikulistele haigustele viitavate põhjusteta, on aeg pöörduda immunoloogi poole.
