Mõõtudeta taldrik ehk buliimia

Buliimia on toitumishäire, millele hakati tähelepanu pöörama 70-ndatel aastatel. 1980. aastal tunnistati see ametlikult haiguseks. Kahekümne aasta jooksul on buliimikute arv kahekordistunud, kusjuures 90% haigetest on naised.

Spetsialistid suhtuvad buliimia ravisse pessimistlikult. Meie ühiskond on haige. Igal vaateaknal seisavad mannekeenid, kes on nii kõhnad, et kui nad oleksid elus, siis menstruatsiooni neil küll poleks! Mida oodata siis naistelt, kes sellise psühholoogilise rõhumise all pole võimelised endale õigesti ette kujutama ei oma keha ega toitumist. Buliimiat põdev naine võib suurepärane välja näha. Tõepoolest, ta hoolitseb enese eest, jälgib kaalu, ei söö mida juhtub ning tegeleb aktiivselt spordiga. Ometi juhib tema elu vaid toit.

Buliimia sümptomid:

- liigsöömise atakid, mil lühikese aja jooksul neelatakse alla suur hulk toitu;

- liigsöömist saadab isu üle kontrolli kaotamise tunne;

- 80-90%-l juhtudest kutsutakse kunstlikult esile oksendamine, et söödust vabaneda;

- 1/3-l juhtudest järgneb lahtisti võtmine;

- pidev tegelemine vaevarikaste dieetide, nälgimise, klistiiri ning diureetikumidega;

- ülemäärane kirg füüsiliste harjutuste vastu.

Pärast kurnavaid treeninguid võivad buliimikud korraldada õhtul kõige "ohtlikumast" toidust koosneva ohtra pidusöögi, seejärel aga, tundes südametunnistuse piinu, kutsuvad nad esile oksendamise, et kaalus mitte juurde võtta. Süütunne suureneb, buliimikud tunnevad end moraalselt ebatäiuslikena ning häbenevad nendega toimuvat üles tunnistada isegi kõige lähedasematele inimestele. Nad loendavad fanaatiliselt söödud kaloreid, isegi kui kalorite kogus on selline, et iga arvepidamine muutub mõttetuks: tuhandeid rohkem - tuhandeid vähem … Buliimikud peavad pidevalt oma hukutavat kirge varjama. Kogu nende elu tiirleb söömise-oksendamise saladusliku rituaali umber. Enda ebatäiuslikkuse tunnetamine lisab niigi mõranenud eneseusku veel pargusid. Buliimia pärilik iseloom pole siiani tõestust leidnud. Siiski näib, et buliimiale kalduvate inimeste psühholoogiliste tüüpide puhul on tegemist geneetiliste probleemidega. Enamasti on need tundlikud, täidlusele kalduvad natuurid (õigemini, nende looduse poolt antud kaal on mõneti suurem, kui antud hetkel moes on). See muudab nad haavatavaks sotsiaalsete stereotüüpide poolt.

Buliimikud:

- on perfektsionistid (püüavad kõike teha vaid hindele "väga hea")

- kalduvad depressioonidesse, nad on kurvameelsed ning neid piinavad kinnisideed.

- on impulsiivsed, kaootilised, valmis riskima;

- nad on ebakindlad, madala enesehinnanguga;

- pole rahul oma kehaga;

- püstitavad ebareaalseid eesmärke;

- satuvad meeleheitesse, kui ei õnnestu neid eesmärke saavutada;

- ehitavad oma isiklikud suhted samuti üles "buliimilist" skeemi pidi - tuline kiindumus - äge lahkuminek;

- omavad ebameeldivaid mälestusi lapsepõlvest seoses söömisega (söök kui karistus, vägisi toitmine, skandaalid jne.)

Dieediga alustamine on esimene samm buliimia varisevatel liivadel. Naised sunnivad end üleliigsete kalorite hävitamise nimel liikuma mööda pahelist, halastamatult piinavat ringi - "külmkapp - WC-pott". See aga ei anna tulemusi. Kaal jääb tavaliselt samaks. Pärast 3500-kalorilist pidusööki ning sellele järgnevat oksendamist jääb organismi ikkagi veel 1200 kalorit! Õigustamata illusioonide tõttu kannatab aga nende tervis. Ehkki otseselt buliimiasse pole veel keegi surnud, jätab pidev oksendamine oma jälje:
- oksendamise ajal suhu sattunud maohape lõhub hambaemaili;
- lahtistite sagedane kasutamine kutsub esile seedetrakti haigestumise, maovalud ning -krambid, samuti elektrolüüditasakaalu häireid seoses suure hulga ainete (näiteks kaaliumi) kaotusega oksendamisel;
- vahel võib see viia südame rütmihäireteni ning isegi infarkti põhjustada.

Buliimia meenutab oma kohutava laastava mõjuga nii rahakotile kui sõltuvuse tekkimisele alkoholismi või narkomaaniat. Paljudel naistel tekib samasugune sõltuvus lahtistite ning diureetikumide suhtes nagu narkomaanidel heroiini puhul. Nendega toimuv paneb buliimikuid muret tundma, ühtlasi aga ka rahustab.

Kuigi kõige sagedamini algab buliimia hirmust paksuks minna, kujutab paljudele liigsöömise-oksendamise tsükkel vahendit stressist vabanemiseks ning reaalsete probleemide eest põgenemiseks. Peo kõrgpunktis tunnetab buliimik mitte millegagi võrreldavat vabaduse ja "kaifi" tunnet. Häda on selles, et see ei kesta igavesti - kiiresti ilmub kahetsus ning enda tühisuse tunnetamine.

Buliimia numbrites

- Buliimia all kannatab või asub riskigrupis 3-4% noortest naistest.

- Buliimikud võivad ühe toidukorra ajal süüa ära tuhandeid kaloreid, äärmistel juhtudel isegi kuni 20 000

- 10%-l naistest täheldatakse liigsöömise ja oksendamise perioodilisi atakke.

Buliimia ravimeetodid

Käitumise kiire korrigeerimine

See on lühiajaline (16-20 nädalat) psühhoteraapia kursus. Täielik tervenemine toimub 60%-l juhtudest. Kursuse eesmärgiks on muuta suhtumist toitu. Kui varem sõi naine tükikese shokolaadi ning mõtles: "Ma rikkusin oma dieeti, mul võib alata liigsöömise hoog!", siis nüüd on ta mõtted teised: "Tükk shokolaadi - see on tühiasi. Inimesed ei mõtle üldse sellistele tähtsusetutele asjadele. Võin kohe lõpetada, kõik on minu võimuses".

Katsumuste teraapia

Buliimik satub ahvatluste või shoki tingimustesse. Ta saadetakse restorani või maiustusi täis kauplusesse, sunnitakse kauplustes selga proovima trikood ning tegema kõike seda, mis tavaliselt kutsub temas esile söömishoo. Tema aga ei tohi ahvatlustele alla anda. Kui patsient suudab esialgu nendele katsumustele vastu pidada, siis leiab ta ka edaspidi jõudu oma tahtmistele vastu seista.

Isiksustevaheliste suhete psühhoteraapia

See ravib inimestevahelistest suhetest põhjustatud buliimiat. Arst uurib välja, kuidas laastavad toitumisharjumused aitavad patsiendil stressi maandada. Kui haigushoog saabub siis, kui inimene peaks viha tundma, tähendab see seda, et ta "sööb" oma tundeid selle asemel, et neid ilmutada (avalik raevu väljendamine näib ohtlik ning võimatu). Oksendamine võib asendada sügavale surutud tunnete "väljumist".

Kehale orienteeritud psühhoteraapia

Liikumise teraapia ning teised kehalised tehnikad põhinevad teoorial, mis väidab, et kõik meie probleemid peegelduvad või pärinevad kehast ning töötades sellega võivad probleemid iseenesest laheneda.

Ravimitega ravimine

Antidepressant Prozac on ainus efektiivseks tunnistatud preparaat buliimia ravimisel. Pärast ravimite kasutamise lõpetamist tulevad söömishood pahatihti tagasi, pealegi pole buliimia mitte alati seotud depressiooniga.

6 kontrollkangi, mis aitavad liigsöömise hoogude puhul

Kui te pidevalt või aeg-ajalt tormate kontrollimatult toidu kallale, siis peaks aitama käesolev programm, mis on rakendatav ka kodustes tingimustes. Seda peaks järgima 4-6 kuu jooksul. Iga kahe nädala järel hinnake kirjalikult, kuidas õnnestub hoogudega hakkama saada, analüüsige enda mõtteid ja tundeid. Ebaõnnestumise korral pole vaja ennast süüdistada ning haigusele alla anda, vaid tuleb tingimata pöörduda spetsialistide poole, et kasutada teisi, spetsiaalseid ravivõtteid.

1. Kirjutage üles, mida, millal ja kus sööte ning kuidas end seejuures tunnete. Kaaluge end mitte tihemini kui kord nädalas.
2. Sööge regulaarselt kolm korda päevas eelnevalt määratud ajal. Lisaks peaks olema samuti kindlatel aegadel 2-3 oodet. Sööge tihti ning vähehaaval.
3. Koostage nimekiri sellest, millega võiks tegeleda söömise asemel ning tehke seda, kui tunnete nälga.
4. Tehke kindlaks, mis on ülesöömise stiimuliks ning töötage välja strateegia ahvatluste kõrvaldamiseks. Märkige pidevalt üles oma edusammud.
5. Lõpetage fanaatiline range dieedi peal istumine ning tooge järk-järgult oma toiduratsiooni ka "keelatud" toitu - miski ei peaks olema tabu.
6. Õppige atakke vältima - püüdke ära tunda buliimiahoo esimesi tundemärke, analüüsige stressiseisundi põhjuseid ning kõrvaldage need.