Oluline teada! Mida saab igaüks ise ära teha, et oma soolestiku mikrobioomi tasakaalus hoida?


Oluline teada! Mida saab igaüks ise ära teha, et oma soolestiku mikrobioomi tasakaalus hoida?
Foto: Shutterstock

Soolestiku mikrobioomiks nimetatakse meie seedeelundkonna baktereid. Teadlased on mõistnud, et soolestiku mikroobidel on tohutult olulisi ülesandeid organismi funktsionaalse toimimise seisukohalt. Ilma mikroobideta oleks elu võimatu.

Tasakaalus mikrobioom on tervisest rääkides möödapääsmatu

Nüüdseks on uuringud näidanud, et soolestiku mikrobioom on ulatuslik ja kõikehõlmav juhtimiskeskus, mis osaleb otseselt või kaudselt praktiliselt kõigi meie organismis toimuvate protsesside reguleerimises ja juhtimises. Seetõttu ongi nii oluline, et inimesed õpiksid tervislikku mikrobioomi looma ja säilitama.

Hea elukvaliteedi jaoks on vajalik sisemine tugevus. Nii immuunreaktsioonid kui ka igapäevane energiatase on tihedas seoses sinu soolestiku bakteriaalse kooslusega. Kui võtad endale eesmärgiks oma sisemist mikroskoopilist ökosüsteemi toetada, hoolitsevad sõbralikud bakterid vastutasuks sinu eest.

Kas teadsid, et inimkehas ja selle peal on bakterirakke rohkem kui inimrakke? Inimrakud on meie kehas elunevatest teistest rakkudest palju suuremad ja täiskasvanu 8-meetrises seedekulglas on miljoneid mikroorganisme, osad neist sõbralikud ja osad mitte nii sõbralikud. Tasakaalus mikrobioomi all mõistetakse olukorda, kui heade ehk probiootiliste bakterite ja patogeenide vahekord on ca 80/20. Niisiis, sa ei ole vaid sina ise, vaid terve harmoonias ja tasakaalus toimiv ökosüsteem!

Seotud lood:

Kui mikroökoloogia tasakaal kaob, nimetatakse sellist seisundit düsbioosiks. Kui düsbioos jätta tähelepanuta, on sellel pikemas perspektiivis ulatuslikud tagajärjed. Kergetest seedeprobleemidest võib pikapeale kujuneda sooltepõletik, krooniline väsimus, hulgiskleroos, neeruhaigused, reumatroidartriit, enseflaomeliit, diabeet, allergiad, soolevähk, maksavähk, rasvumine ja häired aju töös. Iga meie keharakk sõltub otseselt sellest, mis toimub meie soolestikus ja sealsetest sõbralikest bakteritest, kes aitavad kaasa vajalike toitainete seedimisele, imendumisele ja kehasse suunamisele.

Uus horisont mikrobioomi valdkonnas

Tõenäoliselt oled kuulnud probiootikumidest ja prebiootikumidest, kuid harvemini on läbi käinud väljend „postbiootikumid“. Tegelikult aga on postbiootikumid kogu meie mikrokosmose tasakaalu seisukohalt kõige olulisem teema. Probiootikumide kasu meie tervisele väljendubki eelkõige tervisele kasulike ühendite ehk postbiootikumide tootmises. Postbiootilisted metaboliidid on antioksüdatiivse ja põletikuvastase toimega ühendid, mis aitavad taastada organismi happelist/aluselist tasakaalu, võitlevad patogeenide vastu, toetavad immuunsüsteemi, neutraliseerivad mürkaineid, sünteesivad toitaineid, aitavad ravida soolte läbitavust ning suhtlevad ajuga. Elujõuline ja loomulikult mitmekesine soolebakterite kooslus ehk terve mikrobioom toodab kõiki organismile vajalikke postbiootikume, millest olulisemad on:

  • bakteriotsiinid (neid nimetatakse tihipeale ka looduslikuks antibiootikumiks, sest need kaitsvad ühendid raskendavad patogeensete bakterite elutegevust)
  • ensüümid (aitavad seedida toitu, vabaneda toksiinidest ja osalevad teistes ainevahetusprotsessides)
  • vitamiinid (näiteks B- ja K-vitamiin)
  • aminohapped (valkude „ehituskivid“)
  • virgatsained (edastavad sõnumeid närvide ja aju vahel ja võivad isegi söögiisu mõjutada)
  • immuunsüsteemi ühendid (toetavad organismi immuunrakke)
  • lühikese ahelaga rasvhapped (neid toodetakse kiudainetest ja need toetavad soole limaskesta tervist)
  • lämmastikoksiid (asendamatu südame-veresoonkonna tervise jaoks)
  • orgaanilised happed (nagu fulvohape ja huumushape. Need on kombineeritud mineraalidega, et tagada parem imenduvus ja aidata säilitada soolestikus õiget pH-taset)

Mida saab igaüks ise ära teha, et oma soolestiku mikrobioomi tasakaalus hoida?

1) Toida neid hästi:

Kõige olulisem: toida oma häid baktereid ja toida neid võimalikult mitmekesiselt — seda tugevam ja mitmekesisem saab sinu mikrobioom. Sellest, mida sööd, ammutavad oma toidu ka bakterikooslused. Samuti on meie toit omakorda tooraineks bakteritele, millest “head bakterid” vastavalt organismile kasulikke või patogeensed bakterid toksilisi aineid toodavad. Lihtne loogika ütleb, et toites häid baktereid muutuvad need tugevamaks, nende osakaal suureneb ja nad toodavad veelgi enam meie tervise hüvanguks väärtuslikke postbiootikume. Toites aga patogeene, saavad liidripositsiooni nemad ning toodavad organismi koormavaid toksiine. Sõbralike bakterite peamiseks toiduks on fermenteeritud või kõrge kiudainesisaldusega toiduained (pestitsiivabad värsked salatid, kaunviljad, täisteratooted juur- ja puuviljad).

2) Vähem stressi ja rohkem liikumist

On leitud, et stress mõjutab negatiivselt mikrobioomi mitmekesisust. Mõõdukas liikumine aga suurendab seda.

3) Antibiootikumid ainult hädavajadusel

Antibiootikumid hävitavad küll mitmeid tõsiseid haigusetekitajaid, kuid kahjuks ei tee need vahet patogeenidel ja sõbralikel bakteritel, mistõttu hävineb praktiliselt kogu bakterikooslus. Mikroobikoosluse taastumine võib aga aega võtta kuni kaks aastat ning täielikult ei pruugi see kunagi taastuda. Seetõttu tarbi antibiootikume ainult äärmisel vajadusel. Paraku ei sõltu meie antibiootikumide tarbimine vaid ise sisse söödud ravimitest. Suurem osa maailmas toodetavatest antibiootikumidest leiab tegelikult kasutust hoopis looma-ja linnukasvatustes. Möödunud aastal viidi Saksamaal läbi uuring, kus testiti suuremates kaubanduskettides müüdavat kanaliha. Antibiootikumi jääke leiti suuremal või vähemal määral neist kõigist. Siit ka soovitus — vähendada liha ja linnuliha tarbimist või kasutada võimalusel orgaanilist päritolu liha, linnuliha, mune ja teisi tooraineid.

4) Toeta oma mikrobioomi kvaliteetsete pro- ja prebiootiliste toidulisanditega

Hea oleks muidugi kõik oma igapäevasest toidust kätte saada, ent paraku tänapäevastes tingimustes on söögiks palju töödeldud toitu, milles algselt võis küll probiootilisi baktereid leiduda, kuid need on töötlemise käigus hukkunud. Suur osa kaubanduses saadaval olevatest nn. “probiootilistest toitudest” (hapupiim, hapukurk, hapukapsas, jogurt jne) on kas pastöriseeritud või valmistatud äädika ja lauasoolaga marineerides, mitte hapendades. Ka kiudainerikkad toiduained on tihti kasvatatud mitte mineraalainerikkas mullas, vaid näiteks kasvulahusel, puu- ja juurviljad võivad tihti olla pritsitud pestitsiididega. See kõik muudab keeruliseks loomuliku toitumise teel probiootiliste bakterite hoidmise ning tasub aegajalt või kogu aeg tarbida kvaliteetseid probiootilisi toidulisandeid.

Inimkond arenes välja fermenteeritud toitudega — ja meie keha vajab neid ka praegu!

Enamik probiootikume koosneb vaid kapslisse pakendatud probiootilistest bakteritest. Need bakterid ei ole veel midagi teinud. Need on ainult esmane külv, aga õnneks on teadlased välja töötanud ka juba vähemalt ühe probiootilise toidulisandi, milles on lisaks elavatele piimhappebakteritele sees ka 3 kuni 5 aastase fermenteerimisprotsessi käigus toodetud postbiootilised ühendid, mis tagavad mikrobioomi kiire taastamise või parandamise, mistõttu saavad düsbioosi all kannatajad probiootikumidega kiireid tulemusi.

Sinu seedimine peab olema tugev, et tugevdada oma sisemist jõudu! Regulaarne probiootikumide tarvitamine taastab loomulikult organismi mikrobioomi tasakaalu, taastab ja toetab imuunsüsteemi ja aitab kaasa keha isetervenemise protsessile..