Õpi ennetama: kontoritöö tumedam pool, mis sageli tugeva stressiga lõppeb

 (1)
Pildipank
PildipankFoto: Martin Dremljuga

Tervislike töökohtade kampaania "Vähem stressi" annab nõu, kuidas ise tööstressiga võidelda. Näiteks on väga oluline iga päev liikuda. Kui trenniks aega ei jää, siis on abiks ka see, kui käid rohkem treppidest, liigud rohkem jalgsi, pargid auto töökohast kaugemale või tuled mõne peatuse võrra varem bussist maha.

Füüsilise töö tegijaid jääb aina vähemaks ning aina enam levib istuv töö. Kuigi kõik teavad, et pikaajaline istumine pole meile kasulik, juhtub tihti, et me ei märka ennast tööpäeva sees isegi sirutada. Tekivad erinevad probleemid alates kangest õlavööst lõpetades muude verevarustuse häiretega.

Liikumine aitab püsida heas füüsilises vormis, ennetada mitmeid haigusi ja hoida kehakaalu kontrolli all, samuti aitab liikumine säilitada vaimset heaolu ja värsket meelt. Liikumine töökohal ei pea tingimata olema sportimine, vaid see võib olla ka näiteks printimine kontori kaugemasse printerisse ja sealt paberi ära toomine, lifti asemel trepi kasutamine, tööle ja koju jalgsi minek jne. Liikumine on kasulik igas vanuses inimestele, ka eakatele, sest see aitab alal hoida füüsilist vormi ja tegutsemisvõimet.

Kampaania „Tervislikud töökohad — vähem stressi“ soovitab:

  • Inimene peab liikuma — kui istud terve päeva, siis leia aega seisu- või liigutamispausideks. Kontoritöötajad peaksid ennast iga 30 minuti tagant liigutama. Inimesed, kes töökohal seisavad, peaksid iga 30-60 minuti järel andma oma kehale puhkust ja istuma. Need pausid ei pea olema pikad, piisab isegi 30 sekundist, kuid pausid peavad olema sagedased. Pauside ajal tuleks teha ka teisi liigutusi — õlaringid, käte vibutamine, venitamine, painutamine jne. Samas hoones asuvale kolleegile helistamise asemel mine ja kõnni tema juurde.
  • Kehaasendi muutmine — tihti on nii, et ei ole võimalik oma töötoolilt ära käia, sellisel juhul liiguta ennast toolil. Näiteks istu tooli etteotsa, siis jälle tagapoole, pane jalad risti ja siis jälle vastupidi, lase keha kössi ja siis taas siruta. Kui sa pead enamuse ajast seisma, siis näiteks liiguta oma puusi, tee põlvetõsteid, jalgade vibutamine ette ja külgedele.
  • Eraldi toome välja kontoritöötaja jaoks ühe väga hea ja tõhusa puhkeasendi — näiteks telefoniga rääkides või paberilt mõnda teksti lugedes aseta jalad laua servale ning nõjatu seljast natuke taha poole. Nõnda lamades on kehale kõige väiksem koormus. Esiteks on selja kokkupuute pind seljatoega kõige suurem ning kuna selliselt on jalad kehast kõrgemal, siis paraneb ka jalgades vereringe. Samas veendu, et nõjatudes on tagatud ohutus ning sa ei kuku tooliga ümber.

Tööstress on luu- ja lihaskonna haiguste järel esinemissageduselt teine tööga seotud terviseprobleem Euroopas. Stressis töötaja kulutab sama töö tegemiseks rohkem aega, teeb sagedamini vigu, mis vajavad hiljem parandamist, ning on loominguliselt vähem produktiivne. Väsimus võib põhjustada ka tööõnnetusi ning pideva väsimusseisundi tagajärjel võib saada koguni tõsiseid tervisekahjustusi. Kannatada võivad ka suhted nii tööl kui ka väljaspool. Uuringud näitavad, et 50–60 protsenti kaotatud tööpäevadest on tingitud tööstressist ja psühhosotsiaalsetest ohuteguritest.