Oska oma silmi hoida

Silmade heaolu peale hakatakse tavaliselt mõtlema siis, kui nägemisega pole enam kõige paremad lood. Tegelikult saab juba varem hinge peeglite heaks väga palju ära teha, näiteks puhastada oma arvuti monitor tolmust.

„Inimese silmade ehitus on selline, et need suudavad jälgida eelkõige kaugemal asetsevaid objekte. Seega võib pikk tööpäev arvutiekraani taga olla silmadele väga kurnav — süvendades varem esinenud silmahaigusi ning halvendades juba olemasolevat lühi- või kaugelenägevust,” sõnab kaupluse Silmarõõm juhataja Merit Puna.

Nimelt lukustavad silmad kuvarit jälgides end vaatama ühele kindlale kaugusele ja nii pilgutavad inimesed silmi vähemalt kaks korda harvem kui tavaliselt. See aga võib Merit Puna sõnul põhjustada kuivsilmsust või silmade ärritust.

Ülitähtis on muretseda väga hea kvaliteediga kuvar ja mugav töötool. Kuna arvutiekraan on sageli tolmune, kriibitud ja täis sõrmejälgi, on raske silmi fookustada. Seetõttu on eriti oluline, et monitori regulaarselt puhastataks. Kuvar peaks asetsema silmadest vähemalt käsivarre kaugusel ning selle ülaserv tuleks sättida silmadega ühele joonele või natukene allapoole.

Lugejasõbralik lamp

Hämar või ülevalgustatud ruum põhjustab silmade väsimust — see omakorda alandab üldist tööjõudlust. Valgustuse tugevus töökohal peaks olema vähemalt 450 luksi. Üle 45aastane inimene vajab juba 800-luksist valgustust.

Tüüpilisim viga, mis tööruumide ümberkujundamisel tehakse, on valgustuse vanasse kohta jätmine. Kui ruumi sügavus aknast on üle 6 meetri, tuleb tingimata kasutada parempoolset loomulikku lisavalgust. Kohaliku valgusallikana soovitatakse kasutada 60vatise elektripirniga laualampi või valgustit. See olgu tingimata kaetud kupliga, nii et töötaja silmad oleksid otsese valguse eest varjatud, töökoht aga ühtlaselt ja heledalt valgustatud. Peale kohaliku valgustuse peaks tööruumis olema veel intensiivsuselt nõrgem üldvalgustus.

Töökoha puhul tuleks tähele pöörata ka värvide mõjule — pole kaugeltki ükskõik, millist värvi esemed meid ümbritsevad. Käredad punased ja sinised toonid võivad silmi ärritada. Kõige rahulikumaks värviks silmadele on roheline. Eriti hästi mõjub neile looduslik roheline — elavad taimed. Töölaudki tuleks seetõttu asetada nii, et aknast oleks rohelus näha.

Õhtuti on paljudel harjumuseks lugeda voodis raamatut. Silmaarstidel pole selle vastu midagi, kui istute voodis ja raamat on piisavalt valgustatud. Lausa propageerida seda aga ei saa, sest veidi aja pärast otsib igaüks nagunii mugavama poosi. Külili ja kõhuli lugemise peaks aga endale rangelt keelama!

Vaata kaugusse!

Kui nägemine muutub uduseks, silmad hakkavad kipitama, punetama või valutama, tuleb neile puhkust anda. Väsinud silmad on valgustundlikud ning kergesti ärrituvad ja võivad hakata vett jooksma. Lisaks võib tekkida peavalu ja inimene hakata topelt nägema. Et niisugust olukorda ennetada, on tähtis meeles pidada töö ja puhkuse vahekorda: iga 50 minuti järel tuleks anda silmadele pikem paus.

Vältimaks silmade kuivamist, tasuks tekitada endale harjumus, et iga kord, kui kirjutaja lause lõppu punkti paneb, pilgutab ta ühtlasi ka silmi. Veel võiks aeg-ajalt tõsta silmad arvutilt ja vaadata kaugusse — nii väsivad silmad tunduvalt vähem. Niisutavad silmatilgad on samuti arukas arvuti kõrval hoida.

Merit Puna hoiatab, et halvemal juhul võib silmade kuivus ja punetus olla hoopis silmapõletiku märk, mille vastu saab rohtu ka apteegi käsimüügist. Kui aga sellest pole abi, tuleks pöörduda silmaarsti poole. Kui põletik jätta ravimata, kipub see korduma.

Kui sageli peaks silmi kontrollima?

Merit Puna soovitab: „Kuni 40. eluaastani piisab, kui silmi lastakse kontrollida kord kahe aasta jooksul. Arsti juurde tuleb minna kindlasti siis, kui on kaebusi: silmad punetavad, nägemisteravus langeb või silmad kipitavad. Pärast 40. eluaastat peaks silmi kontrollima kord aastas.”

Kõige odavamad prillid

Sardiinide, makrelli, tuunikala ja tursa söömine on hea kuivade silmade raviks. Lisaks aitavad kalas sisalduvad ained võidelda võrkkesta vananemise vastu ning säilitada teravat silmanägemist.

Puu- ja juurviljad sisaldavad silmadele olulisi A-, C- ja E-vitamiine, samuti beetakarotiini.

Roheliste lehtedega aedviljad nagu spinat ja lehtkapsas sisaldavad karotinoide, mis kaitsevad silma vananemise eest.

Munas on ained, mis kaitsevad silmaläätse hägustumise eest (hoiavad ära kae tekkimise).

Küüslauk, sibul ja kapparid sisaldavad kogu organismile ja seega ka silmaläätsedele olulisi antioksüdante.

Kollased juurviljad, näiteks porgand, parandavad nägemist päevavalgel; mustikad ja viinamarjad sisaldavad antioksüdante, mis parandavad pimedas nägemist.