Palun puhkust menstruatsioonist!
Naisel on elu jooksul umbkaudu 500 menstruatsiooni. Kõik saab alguse hetkest, kui saavutatakse suguküpsus. See tähendab, et meie hormoonide kontsentratsiooni tase võimaldab munarakul valmida. Siis ollakse valmis eostumiseks. Just seetõttu hakkab paksenema emaka limaskest, sest peab olema küllalt „mugav“, et eostatud munarakk võiks sinna asuda. Kui rasestumist ei toimu, eraldub limaskest organismist koos verega. Selline füsioloogiline protsess toimub iga naise kehas.
Ainsad loomulikud perioodid ilma menstruatsioonita on rasedus ja menopaus. Kuid kaasaegsed rasestumisvastased meetodid võimaldavad võtta omal soovil ka „puhkust“ menstruatsioonist.
1. Mida teha, et vältida menstruatsiooni, mis võib ära rikkuda puhkusele sõidu? Planeeritud hilinemine ei ole eriline probleem naistele, kes kasutavad rasestumisvastaseid hormonaalseid meetodeid. Samas on vajalik täita põhitingimus: tabletid peab määrama günekoloog, mitte aga „kogenud sõbrannad“. Hormoonide annus peab olema valitud „mõõdu järgi“, st mitte üksnes vajaduse järgi, vaid ka sõltuvalt naise east ja tervisest.
2. Kas kõik hormonaalsed vahendid saavad peatada menstruatsiooni? Naistele, kes suitsetavad, toidavad last rinnaga või on üle minemas menopausile ning kelle tsükkel on ebaregulaarne, soovitab arst rasestumisvastaseid vahendeid, mis koosnevad vaid ühest hormoonist — progestageenist. Sel juhul on pakendis 28 tabletti, mida tuleb võtta ilma vahet pidamata. Taolisi vahendeid kasutavad naised ei saa paraku peatada veritsemist. Selline kaitsevahendi tüüp ei anna neile sellist võimalust.
3. Kui kaua võib „puhata“ menstruatsioonist tänu hormonaalsetele süstidele? Ampull sisaldab suure annuse üksnes progestageeni. Süst likvideerib täielikult menstruaalse verejooksu 12 nädalaks, mõnedel naistel aga kauemakski. Kogu selle aja jooksul on naine kaitstud soovimatu rasestumise eest. Taolisel võttel on hulk eeliseid, kuna ei pea meeles pidama tablettide võtmise aegu. Arst võib sellist meetodit soovitada ka tervislikel kaalutlustel. Näiteks patsientidele, kes ei saa haige mao tõttu tablette võtta. Samuti soovitatakse seda aneemiat või mõnda teist verehaigust põdevatele naistele ning neile, kes ei peaks kaotama igal kuul verd. Ometi on hormonaalsetel süstidel ka omad tõsiseltvõetavad puudused. Vahel tekivad eritised või verejooksud. Pärast viimase süsti saamist tuleb kindlasti oodata mõned kuud kuni taastub rasestumise võimalus. Seega soovitab günekoloog sellist meetodit pigem naistele, kes ei kavatse enam lapsi muretseda.
4. Kas verejooksud võivad kaduda pärast spiraali paigaldamist? Jah, kuid vaid siis, kui kasutatakse kaasaegseid hormonaalseid vahendeid. Klassikalised emakasisesed spiraalid ei peata päevi. Verejooksu peatumist võib oodata pärast spetsiaalse silindriga emakasisese vahendi paigaldamist. Silindrist eraldub järkjärgult vähene hulk progestageeni. Vähesed eritised ja ebaregulaarne verejooks tekivad vaid esimese paari-kolme kuu jooksul, vahetult pärast spiraali paigaldamist. Pärast seda kaob enamikel naistest menstruatsioon või esineb „sümboolselt“ — verejooks on napp ja lühiajaline. Samas ei suuda arst ette näha, kuidas protsess kulgeb igal naisel eraldivõetuna, kuna naiste organismid reageerivad erinevalt.
5. Kuni naine toidab rinnaga, kas siis on olemas garantii, et menstruatsiooni ei tule? Kahjuks pole see nii. Imetaval emal ei pruugi menstruatsiooni olla aasta või ka kahe jooksul. See sõltub sellest, kui kaua tema organism toodab intensiivselt prolaktiini — hormooni, mis vastutab rinnapiima olemasolu eest. Prolaktiini kõrge tase organismis teeb ovulatsiooni võimatuks. Seetõttu pole enamusel naistest sel ajal menstruatsiooni. Ometi saab samasuguse tõenäosusega öelda, et päevad algavad juba kuus nädalat pärast sünnitust. Tuleb ka meeles pidada, et menstruatsiooni puudumine ei garanteeri kaitset rasestumise eest. Ovulatsioon võib toimuda juba enne esimeste päevade algust.
6. Kas menstruatsiooni ärajäämine pärast 45. eluaastat tähendab, et seda enam ei tulegi? Enamasti saabub elu viimane menstruatsioon umbkaudu 49-aastaselt. Vahel aga algab varem, juba 40-selt, või hiljem, kusagil 55 aasta vanuselt. Kui algab kliimaksi periood, on menstruatsioonid esialgu sagedasemad, näiteks iga kolme nädala tagant. Seejärel hakkavad harvemini ilmuma — kord 3-4 kuu järel. Kui sellega kaasnevad kuumad hood, suurenenud higieritus, unetus ja ärrituvus, siis on need märgid lähenevast menopausist. Kui ka menstruatsiooni pole olnud juba kuue kuu jooksul, siis võib selles sajaprotsendiliselt kindel olla. Kui üle 50-aastasel naisel pole menstruatsiooni olnud pool aastat, seejärel ilmub aga taas, siis on see enamasti tõsise haigestumise tunnuseks ning sel juhul tuleb kiiresti günekoloogi poole pöörduda.
Allikas: Planeta Ženštšinõ
