Parim variant on seks kondoomiga

 (64)
Kondoomid
Reuters/Scanpix

Ja seda kõike ei tea me juba aastast 2005. Teised, madalama nakkuslevikuga riigid teavad seda enda kohta ja ka avaldavad.

Millele toetudes on küll planeeritud meie ennetustegevus? Ennetus toimub ja riiklikud programmid on olemas juba 90ndate algusest, kõik nimetatud sihtgrupid on tegevusega ka kaetud.

Eestis on info olemas www.tervisekaitse.ee, Tervise Arengu Instituudi ja Sotsiaalministeeriumi kodulehel. Infot saab nakkusjuhtude arvu, nakatunute vanuse, soo ja geograafilise paigutuse kohta.

Loomulikult ei ole poliitiliselt korrektne teada nakatunute rahvust. Samas, terve mõistuse seisukohast on oluline teada, mis mahus ja mis keeles trükkida infomaterjale ning ette valmistada koolitajaid/õpetajaid/ noorsootöötajaid. Ka seda, mis proportsioonides peaks ennetustegevus jagunema sihtgruppide vahel.

Kahtlemata saab kõike ka oletada, toetudes olemasolevale avaldatud infole Eesti kohta ja jälgides, kuidas kulgeb nakkus mujal maailmas. Leidsin ülalnimetatud allikaid uurides huvitavat infot, millest teen väikese ülevaate.

Üldised trendid

Uute nakkusjuhtude arvu vähenemine viimastel aastatel ja samal ajal ka teiste sugulisel teel levivate nakkusjuhtude arvu vähenemine, B- ja C-hepatiidi juhtude arvu vähenemine, HIV-testide suurem arv viimastel aastatel (üle 120 000, varasem alla 100 000). Näib, et HIV-i levik Eestis on pidurdumas. Seda perioodi ilmestab nakkuse suhteliselt aeglasem levik, kuid samas nakatunud noorte naiste suurenev hulk. Karmilt konkreetne

Registreeritud HIV-nakatunute koguarv seisuga 11. mai 2007 — 5965 inimest, oletatav u 2 korda suurem.

HIV-positiivseid rasedaid on aastail 2000-2007 leitud 631, enamasti vanuses 15-24, viimasel neljal aastal u 120 juhtu aastas. Tänaseks on sündinud 25 nakatunud beebit. Nakatunud naiste osakaalu kasv on aeglane, kuid pidev ja vanuse-grupis 15-19 kiire, ületades käesoleval aastal selles vanusegrupis meeste arvu uute HIV-nakkusjuhtude osas.

Kinnipeetavate osakaalu vähenemine viimastel aastatel 30%-lt 19%-ni. Üle 60% noortest vanuses 10-29, keda Tervise Arengu Instituut mõni aasta tagasi küsitles, arvasid, et HIV-i võivad levitada sääsed. Küsitleti 6500 noort üle Eesti.

Veri vemmeldab

Vanusegruppi 15-24 iseloomustab looduse poolt programmeeritud vajadus leida endale partner ja luua püsisuhe. Nii on see olnud läbi aegade.

Kahjuks on vähe neid, kes kohtuvad, armuvad, alustavad armusuhet, abielluvad ja elavad õnnelikult koos sellesama esimese ja ainsa partneriga kogu ülejäänud elu, kasvatades üles palju toredaid ja armsaid lapsi.

Kellel nii läheb, on õnnelik, arvatavasti juba väga noorena sotsiaalselt küps. See on ilus muinasjutt armastusest ja suhtest. Suhtest, millega kuidagi ei lähe kokku HIV-testimine anonüümses AIDSi-kabinetis, analüüsi vastuse ootamine ja kondoomide varumine. See kõik pole üldse romantiline ega erutav.

Tõenäosus, et korrektiiv mõtlemises ja seksuaalkäitumises tuleb veidi hiljem kui ebameeldiv nakatumine, on just selles vanusegrupis viimastel aastatel küllaltki suur.

Mõned tehted

Elina Haavio Mannila uuring “Seksuaalsed tavad ja hoiakud Eestis“ (raamatus “Seksuaalsus Eestis“) näitab, et eestlastel on elu jooksul keskmiselt 5 (naistel) — 13 (meestel) partnerit, Eestis elavatel muudel rahvustel 5 (naistel) — 15 (meestel) partnerit; paralleelsuhteid ehk abieluväliseid suhteid koos-elu kõrval omas küsitluse ajal eestlastest 35% meestest ja 24% naistest, venekeelsetel vastavad arvud 39% ja 21% .

Kujutlegem olukorda, kus kohtuvad kaks igati keskmist 24aastast noort, kes on sot-siaalselt piisavalt küpsed, et luua püsiv liit. Oletagem, et nad olid alustanud seksuaalelu 17,5 aasta vanuselt.

Oletame, et naisel oli enne, kui ta kohtas seda meest, 3 suhet ja mehel 6, nende kummagi eelnevatel partneritel samuti siis vastavalt soole kas 3 või 6 ja omakorda nendel ka kas 3 või 6 jne. Arvutagem!

Veel on võimalik taustainfosse lisada matemaatikaülesanne teemal: iga mitmes noor vanusegrupist 15-24 on nakatunud Tallinnas /Ida-Virumaal ja mitu protsenti selles vanuses elanikest on nakatunud? Algandmed otsi Internetist! Õnneks ei ole HIV siiski seksuaalsel teel nii nakkav kui veeni süstides…

Ennetuse sõnum

Arvestades HIV-nakkuse trendi Eestis — heteroseksuaalne nakatumine vanuses 15-24 eluaastat –, on ilmselt möödas õppefilmide aeg, kus vene keelt kõnelev noor räägib, kuidas ta nakatus veeni süstides ja kuidas tema ja ta partner on praeguseks süstimise lõpetanud ja leidnud, et elada saab ka HIV-iga.

See film on fakti konstateering. Lisaks tekitab see mittenarkomaanis arvamuse, et selliseid see nakkus tababki, aga tema ise on väljaspool ohtu, jumal tänatud.

Ennetuseks peaks nüüd uue sõnumiga filmi tegema, kui juba veidi hiljaks pole jäädud. Selle aasta sügisel lõpeb Global Fundi rahastatud ennetustöö Eestis ja meie riik ning ministeeriumid peavad teema üle võtma ning tegevust jätkama. Kuuldavasti on haridussüsteemis selle teemaga seis sama, mis eelmise sajandi lõpuski.

Tervise Arengu Instituudi poolt läbiviidud uuring noorte hulgas näitas, et korrektseid teadmisi HIV-i levikust omas vaid 25% noortest. 2 akadeemilist tundi HIV-teemal kogu kooliaja vältel on praegust olukorda silmas pidades vähe.

Mida soovitada noortele?

Kõige kindlam on üleüldse mitte kellegagi mitte kunagi seksida. See sobib väga vähestele. Kui kõik seda varianti järgiksid, siis sureksime kindlasti välja.

Järgmine variant on absoluutne truudus. See on hea mõte, aga kipub praktikas muutuma nn sarimonogaamiaks, kus järjestikuseid truusid suhteid koguneb 24. eluaastaks juba üksjagu. Parim variant on seks kondoomiga.

Keeruline olukord annab uuele põlvkonnale võimaluse mõtiskleda ning arutleda seksi, suhete ja armastuse üle, see omakorda võib tuua kaasa uue kvaliteedi inimsuhetesse üldse, sest eluliselt tähtsaks osutuvad ausus ja avameelsus.